Bjälbo

Allikas: Vikipeedia
Bjälbo kiriku torn 12. sajandist.

Bjälbo on asula Mjölby vallas, Skänningest läänes Östergötlandis, Rootsis.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui tahetaks panna näpp Rootsi kõige kesksemale ja tähtsamale kohale, et tunda ajalooliste ja poliitiliste sündmuste südamelöökide algset päritolu, siis võiks osutada Bjälbole. Enne kui Rootsi hakkas sarnanema sellele riigile mida me tunneme praegu seisis võim Östergötlandis ja Västergötlandis nelja aadlisuguvõsa: Eriku, Stenkilska, Sverkeri ja Bjälbo (hiljem nimetatuna Folkungide) vahel.

Bjälbos sündis XIII sajandil Bjälbo aadlisuguvõsa ajalooline suurkuju, Magnus Ladulåsi isa, riigijarl Birger Jarl, kes lõi rahu, ühendas Rootsi ja sutas Stockholmi linna. Võib häbenemata väita, et Bjälbo on Rootsi häll. Bjälbo aadlisuguvõsa neli kuningat rajasid üheskoos tee rootsi rahvusriigile. Nendest said ka Taani ja Norra kuningad. Bjälbo kui folkungide aadlisuguvõsa maaomand oli Rootsi riigi esmane kuninga elukoht.

1173 aastal langes Bjälbo lahingus Östergötlandi kuningas Kol Sverkersson (Sverkerite suguvõsast kui ta üritas võtta võimu kogu toonases Rootsis võideldes Knut Erikssoniga Eriku suguvõsa.

Bjälbo mõis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõisa algsest elumajast pole nähtavaid säilmeid järel kuid arvatakse, et see asus kirikust otse vasakul. Kiriku ja mõisa ümber kerkis XIII sajandil küla mis koosnes vähemalt 14. talumajapidamist. Bjälbo mõis oli Folkunga suguvõsa vanim teadaolev maaomand ja seepärast nimetatakse suguvõsa tihti Bjälbo suguvõsaks. Mõisa on teiste sas omanud Birger jarl ja tema onu jarl Birger Brosa.

Viimane ilmalik Bjälbo mõisa omanik oli Magnus Eriksson (Rootsi ja Norra kuningas 1319–1364), kes annetas 1353. aastal Bjälbo Skänninge nunnakloostrile.

Mõisa omanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bjälbo kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bjälbo kirik ehitati aastal 1100, Birger Brosa korraldusel. Kirik domineerib oma suure torniga, mis oli arvatavasti Bjälbo suguvõsa elu- ja kogunemiskoht. Torn on Rootsi ehituskunstis ainulaadne. Torniruumi kasutati ajutise varjupaigana. Rahvamuistendites räägitakse, et Birger jarli ema, Ingrid Ylva, oli elanud selles tornis ja nii nimetatakse ühte kambrit tornis ”kuninganna Ylva kambriks”. Räägitakse veel, et Ingrid Ylva annetas Bjälbo kiriku suure tornikella 1240 ja seda kasutatakse tänini. Loomulikult kutsutakse tornikella Ingrid Ylva kellaks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]