Berni alpi karjakoer
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
| Berni alpi karjakoer | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 45 | |
| Rühm | 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad |
| Alarühm | 3: šveitsi alpi karjakoerad |
| Standard nr | 45 05.05.2003 (en et) |
| Päritolumaa |  Šveits
|
| Kohalik nimi | Berner Sennenhund |
| Alias(ed) | Dürrbächler; Bouvier bernois; Perro Boyero de montaña Bernés |
| Töökatsed | ei |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 64–70 cm (isane) 58–66 cm (emane)[1] |
| Kaal | 35–55 kg (isane) 30–50 kg (emane) |
| Kattekarv | pikk ja läikiv, sile või veidi laineline |
| Karvkate | sügavmust põhivärv selgete pruunikaspunaste piirdemärgistega põskedel, silmade kohal, kõigil neljal jalal ja rinnal[1][2] |
| Pesakond | 5–7 kutsikat (max 15) |
| Eluiga | 7–8 aastat |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Berni alpi karjakoer on Šveitsist pärinev koeratõug.
Koera kasutuse kohta on tõustandardis kirjas järgmist: "algselt Berni kantoni talude valve-, karjasaate- ja veokoer, praegu ka pere- ja mitmekülgne töökoer."[1][2]
Sama allikas kirjeldab koera käitumist/iseloomu järgmiselt: "Tavaoludes on kindel, tähelepanelik, valvas ja häirimatu, lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes enesekindel ja sõbralik; keskmiselt temperamentne, hea juhitavusega."[1][2]
- Pildid
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "BERNESE MOUNTAIN DOG" (pdf) (inglise). FCI. Vaadatud 18.09.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Berni alpi karjakoer" (pdf). Eesti Kennelliit. Vaadatud 18.09.2017.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Desmond Morris: Dogs, North Pomfret, Vermont 2008, ISBN 978-1-57076-410-3
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Berni alpi karjakoer – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Berni alpi karjakoer koer.ee saidil