Bernāti looduspark

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bernāti looduspark
Dabas parka "Bernāti"
Coastal dunes 002.jpg
Rannaluited
Pindala 7,94 km²
Tüüp looduspark
Moodustatud 2004
Bernāti looduspark (Läti)
Bernāti looduspark

Bernāti looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonna Nica vallas. Looduspargis asub Läti kõrgeim rannaluide Pūsēni mägi (37 m, suhteline kõrgus 31 meetrit, pikkus 300 meetrit).

Kaitseala loodi 2004. aastal, kaitsmaks sealseid mereäärseid biotoope ja haruldasi taime- ning loomaliike. Kaitseala pindala on 794 ha.[1]

Üksikobjektidena on kaitse all Pūsēni mägi ja mitmed põlispuud. Kaitse all on neli mändi ümbermõõduga 2,5 meetrit, kaks mändi ümbermõõduga 2,56 meetrit, 2,52 meetrit, 2,53 meetrit ja 2,51 meetrit, männid ümbermõõduga 2,86 meetrit, 2,6 meetrit, 2,61 meetrit, 2,64 meetrit, 2,65 meetrit, 2,67 meetrit, 2,7 meetrit, 2,73 meetrit, 2,74 meetrit, 2,75 meetrit, 2,82 meetrit, 2,92 meetrit, 3,22 meetrit, 3,4 meetrit ja 2,78 meetrit.[2]

Valdava osa kaitsealast moodustavad vääriselupaigad. Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad, kujunevad liikuvad rannikuluited, liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga (Ammophila arenaria), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited), atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod, läänetaiga, Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.[3]

Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad seal harilik porss, Gmelini kilbirohi, meri-koldrohi, rand-seahernes, harilik valvik, roosakas hõberohi, põisrohi Silene borysthenica ja piimjuur Tragopogon heterospermus. Kaitstavatest lindudest elavad seal värbkakk, karvasjalg-kakk, sookurg, punaselg-õgija, väike-kärbsenäpp, musträhn, õõnetuvi, laanepüü, vaenukägu, nõmmekiur, öösorr ja nõmmelõoke. Kaitstavatest selgrootutest elavad seal küttkärbes Laphria gibbosa, hiidhundlane ja siklane Nothorina punctata. Samblikest leidub seal tähnsamblikku Arthonia spadicea. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]