Baņuta

"Baņuta" on Alfrēds Kalniņši ooper neljas vaatuses, libreto autor on Artūrs Krūmiņš. Läti esimene ooper.

Esmaettekanne 20. mail 1920 Riias Läti Rahvusooperis (Latvijas Nacionālā Opera) Ēriks Laubertsi lavastuses. Dirigeeris helilooja. Peaosades Dagmāra Rozenbergs-Tunce (Baņuta), Ādolfs Kaktiņš (Daumantas), Rūdolfs Bērziņš (Vižuts), Milda Brehmane-Štengele (Maiga). Tituleeritud läti rahvusooperiks.

Ajalugu

1903. aastal kuulutas tollane Läti muusikaelu arendaja ja eestvedaja Riia Läti Selts välja avaliku konkursi Läti rahvusooperi komponeerimiseks vajaliku libreto saamiseks. Tekst saadi, kuid ükski tollane helilooja sellele muusika komponeerimiseks huvi ei ilmutanud. Peterburis tegutsenud advokaat Andrejs Frīdenbergs lahkus sealt revolutsiooni keerises Lätisse. Temast sai kaunite kunstide patroon ning ta oli ka 1920-1921 Riia linnapea. Samal ajal andis Riia kirikutes kontserte Kalņinš. Frīdenbergs andis Kalniņšile "Baņuta" libreto ja ütles: "Andke mulle uus ooper, et ma saaksin avada uue ooperimaja!"

Kalniņš elas ja töötas tollal alaliselt Liepajas. Ooperi klaviir sai seal valmis 1919. aasta kevadeks. 1919 sügisel sai Kalņinš koha Riias Läti Haridusministeeriumis. 1920. aasta esimestel kuudel valmis Riias ooperi orkestratsioon. Tegemist on romantilise lavateosega, kus on laialdaselt kasutatud läti rahvamuusikat ja pandud tugev rõhk koorile. Tunnetatavad ka Tšaikovski, Rahmaninovi ja Fibichi mõjutused.

Elades 1927−1933 eksiilis New Yorgis, tegi helilooja libreto põhjalikult ümber. Nõukogude okupatsiooni alates 1940 pidi ta muutma faabulat kommunistlikule ideoloogiale vastavamaks ja loobuma ooperi traagilisest lõpust. Esialgses versioonis sooritasid Baņuta ja tema väljavalitu Vižuts enesetapu. Nõukogud nõudsid õnnelikku lõppu. See Kalniņšile ei meeldinud, kuid parata polnud midagi. Traagiline lõpp taastati alles 1979. aastal, helilooja sajandal sünnipäeval. Originaalversiooni kontsertettekanne läänes toimus 5. juunil 1982 New Yorgis Carnegie Hallis. Ettekanne sai teoks New Yorgi Läti koori initsiatiivil. Solistid olid Maralin Niska, Alģis Grigas, William Hall, Kārlis Grīnbergs, Visvaldis Gedulis, Pēteris Lielzuika ja Ilga Paups. Teos kanti ette ka Milwaukees ja Munsteris.

Tegelased

Baņuta (sopran), Vižuts (bariton), kuningas Valgudis (bass), prints Daumantas (tenor), printsess Maiga (sopran), sõdalaste pealik Zvantevaitis (bariton), nõid Burvis (bass), Zvalgonis (bariton), preester Krivs (bariton), ülempreester Krivukrivs (bass).

Ooperi sisu

Tegevus toimub paganlikul Lätimaal. Kuningas Valgudis ja tema õukond tervitavad prints Daumantast pikalt reisilt saabumise puhul. Prints on toonud Lätimaale tagasi ristisõdijate poolt röövitud printsess Baņuta. Daumantas ja Baņuta kavatsevad abielluda. Pulmatseremooniat häirib kaarna kraaksumine. Kaaren tuletab Daumantasele meelde ööd metsas, kui ta röövis ja vägistas kauni Jargala, kes oli keeldunud Daumantasega abiellumast. Daumantas saadab külalised minema, Baņuta läheb magama. Jargala vend Vižuts tungib salaja lossi, sest tahab kätte maksta õe teotamise eest. Ta kutsub Daumantase duellile ja tapab ta. Baņuta ja Daumantase õde Maiga korraldavad matusetseremoonia. Kuningas Valgudis saab Baņutalt vande, et neiu ei armu enne, kui Daumantase surma eest on kätte makstud. Jaaniõhtul tunnistab Baņuta Maigale, et ta on armunud Vižutsisse. Preester vabastab Baņuta vandest. Kui mõlemad vannuvad igavest armastust, tunnistab Vižuts, et tema tappis Daumantase. Meeleheitesse langenuna peavad mõlemad paremaks surra koos kui olla elus lahutatud. Torgates teineteist Baņuta pistodaga, lähevad mõlemad vabasurma. Rahvas leiab uue päeva koites surnud armastajad. Rahvas palub jumalatelt anda neile igavene rahu.

Peamised muusikanumbrid

Koorid „Tie nāk, tie nāk!”; „Baņuta, celies!”; „Nu gadskārta apkārt” ja „Jau tumsa zūd”; Baņuta aariad ”Aiz mežiem, aiz dziļiem” ja „Bij kari un briesmas”; Daumantase aaria „Tie prom”; Baņuta ja Maiga duett „Ak posts un nelaime!”; Baņuta ja Vižutsi duett „Cik dievišķā skaista nakts!”.