Baisangur Benoist

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Baisanguri haud Jarksu-Auchi küla kalmistul

Baisangur Benoist (tšetšeeni keeles Бенойн БойсгӀар, hüüdnimega Kivist Mees; 1794 Benoi, Tšetšeenia3. märts 1861 Hassavjurt, Tšetšeenia) oli 19. sajandi tšetšeeni väejuht ja vabadusvõitleja. Ta oli tuntud ka kui Naib Imam Šamil. Ta võttis osa Kaukaasia sõjast (1817–1864).

Lahingutes Vene vägedega kaotas ta käe, jala ja silma. Ta oli seotud oma hobuse külge, et ta sadulas püsiks. 25. augustil 1859, pärast Gunibi kindluse vallutamist, otsustas kaukaaslaste vabadusvõitluse juht Imaam Šamil alistuda.[1] Basingur sellega ei nõustunud ja nõudis võitluse jätkamist ning läks Tšetšeeniasse.

8. mail 1860 alustasid Basingur ja endised naiibid Šamil Uma Dujev ja Atabi Atajev uut ülestõusu Tšetšeenias.[2] Sama aasta juunis võitis Basinguri salk Vene kindralmajori Musa Kunduhovi vägesid lahingus Phatšu torni ligidal.[3] Atabi Atajevi mässulised segasid katseid tugevdada Evdokimovskit ja Dueva Minds üksus vabastati Vene külades Argun Gorges. Peamine mässuliste üksus koosnes sel hetkel 1500 inimesest. Novembris astusid nad vastu 8000 kasakale, üheksale jalaväe pataljonile ja neljale relvakompaniile.

1861. aasta algul sisenesid Tšetšeenia mägipiirkonda järgmised Vene üksused: Mairtunist kindralmajor M. A. Kundukov, Khabi-Shovdanist kolonel N. N. Golovatšev, Vedeno kindlusest kolonelleitnant Artsu Tšermojev. 9. jaanuaril ühinesid nad Belgata küla juures kindral M. A. Kundukovi juhtimise alla. Jaanuari teisel poolel hävitas M. A. Kundukov 15 mägi-Tšetšeenia auuli, ja ajas elanikud tasandikule. Ülestõus suruti maha. Beisangur koos kaaslastega varjas end Benoi küla läheduses. 17. veebruaril toimus väike kokkupõrge Ben-Duki asula lähedal, mitte kaugel Benoist, kus sai surma Besanguri hobune ja ta ise koos poegadega võeti vangi.[4] Neid hoiti Hassavjurti vanglas ja peagi korraldati sõjakohus. РГВИА allikate kohaselt "tulenevalt korduvatest vastuhakkudest võeti Baisangur ja tema neli poega vangi".

1. märtsil 1861 mõistis sõjakohus kindralmajor P. I. Kemferti juhtimisel ta surma poomise läbi.[5] Hukkamine toimus Hassavjurti keskväljakul, kuhu hiljem ehitati õigeusu kirik. Tšetšeeni legendides räägitakse, et mõrtsukas-vabatahtlik leiti raha eest rahva hulgast.

Baisangur maeti ühele kalmistutest Auchis, mis asus kolme risttee ääres. Teised asjaosalised, sealhulgas Baisanguri pojad ja Tahir, saadeti asumisele Siberisse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ш.А. ГАПУРОВ, А.В. БАКАШОВ. Вестник Академии наук Чеченской Республики. 2010, №1 (12).
  2. Рамазанов Х. Х. Эпоха Шамиля. — Махачкала : Исламская типография «Ихлас», 2004. — lk. 78. — 343.
  3. Хожаев Д. Байсангур Беноевский // Чеченцы в Русско-Кавказской войне. / науч. ред. Т. Мазаева. — Гр.—СПб. : «СЕДА», 1998. — lk. 227—234. — 250. — ISBN 5-85973-012-8.
  4. Рамазанов Х. Х. Эпоха Шамиля. — Махачкала : Исламская типография «Ихлас», 2004. — lk. 77. — 343 .
  5. Лапин В. В. Хронологические рамки Кавказской войны в контексте ее историографии // Вестник Санкт-Петербургского университета: Серия 2. История. — 2007. — Вып. 3 (сентябрь). — С. 80. — ISSN 1812-9323.