Baaba-Jagaa
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Baaba-Jagaa (vene Баба-яга) on üleloomulik olend vene ja teistes slaavi muinasjuttudes, kes ilmub õudse väljanägemisega inimsööjast nõiana. Ta liigub ringi uhmris, hoides käes uhmrinuia. Ta elab sügaval metsas kanajalgadel või ühel kanajalal seisvas palkmajas. Ta kehastab mõnikord emalikku rolli ning seostub metsloomadega. Vladimir Propp määratleb teda oma muinasjutumorfoloogias kas kahjuri või kinkijana. Ta võib neid, kes temaga kohtuvad nii takistada kui aidata.
Esimene kirjalik viide Baaba-Jagaale on 1755. aastal ilmunud Mihhail Lomonossovi Vene grammatikas (Rossiiskaja grammatika), kus teda mainitakse kahel korral teiste vene muinasjututegelaste seas.
Mõnedes muinasjuttudes esineb Baaba-Jagaa kolme õena, kes kannavad sama nime.
Lääneslaavlastel kannab sarnane tegelane nime Ježibaba.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Baaba-Jagaa |