Mine sisu juurde

BMW Z1

Allikas: Vikipeedia

BMW Z1 oli BMW esimene Z-seeria rotster, mida toodeti aastatel 1989–1991.

1985. aastal alustas tegevust osakond BMW Technik GmbH uute sõidukite ja tehnoloogiate väljaarendamiseks. Z tähendab Zukunft (tulevik), seda tähist otsustati kasutada BMW ideeautodel. Augustis 1985 tuli välja BMW Techniki esimene ideeauto – rotster Z1, mis baseerus E30 kolmandal, keretähisega E30 (Z) ja BMW andis loa auto edasiarenduseks.[1] Aasta hiljem valmis autost ka sõidukõlbulik prototüüp ja BMW avalikustas projekti. Disainiti ka kupeemudelit, kuid see ei jõudnud tootmisesse.[2]

Augustis 1987 teatas BMW, et Z1 hakatakse tootma ka seeriaautona, järgmine kuu esitles BMW autot Frankfurdi autonäitusel.[3] Tootmine algas oktoobris 1988.[1]

Z1 uksed on elektrilised ja avanevad alla autokeresse libisedes. Kõrge kere ja kõrged lävepakud pakuvad ustest sõltumatut kokkupõrkekaitset, seega saab Z1ga sõita ka siis, kui uksed on all, kuigi see ei pruugi mõnes riigis olla seaduslik. Aknaid saab avada ustest sõltumatult, samas kui uksed alla lasta, siis aknad laskuvad koos ustega. Uksi ja aknaid liigutavad elektrimootorid hammastatud kummirihmadega, hädaolukorras saab neid ka manuaalselt liigutada. Ka Z1 kerepaneelid on plastikust ja eemaldatavad. Kõik Z1 toodeti vasakpoolse rooliga Euroopa turu mudelina (tüübikood BA91). Mootoriks oli BMW E30 325i-lt pärit M20 2,5-liitrine reaskuuene võimsusega 170 hj, käigukastiks Getrag 260/5 viiekäiguline manuaal.

Z1 toodeti 8000 eksemplaris märtsist 1989 juunini 1991, kõik BMW tehases Münchenis. Hinnaks oli 83000 DEMI. 80% autodest (6443) müüdi koduturul (Lääne-)Saksamaal, suuruselt teiseks turuks olnud Itaalias müüdi vaid 445 autot (5,56% kogutoodangust).[4]

Algne nõudlus oli suur, enne tootmise algust sai BMW 3500 tellimust. 1988. aastaks langes nõudlus aga kiirelt. Ühes päevas suutis BMW maksimaalselt toota 10–20 autot.[5] Rohkem kui pooled (4091) Z1 toodeti 1990. mudeliaastaks. 78 Z1 kasutati väidetavalt katseautodena, mis väidetavalt hiljem müüdi ilma ühegi garantiita.

Kuigi Z1 ei saanud menukautoks, pani see siiski aluse BMW Z-seeria kaheistmeliste rotsterite sarjale. Järgmine Z-auto, E36l põhinev Z3, läks tootmisesse 1996. aastal.

  1. 1,0 1,1 "Back to the future +++ 25 years of the BMW Z1". www.press.bmwgroup.com (inglise). Vaadatud 31. mail 2023.
  2. "Seven Incredible BMW Performance Cars that Could Have Been". Road & Track (Ameerika inglise). 21. august 2015. Vaadatud 31. mail 2023.
  3. "BMW Deutschland : BMW Aktuell : Panorama". web.archive.org. 3. mai 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2005. Vaadatud 31. mail 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  4. "numbers". web.archive.org. 4. veebruar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2012. Vaadatud 31. mail 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  5. "BMW Z1 Roadster". www.z1z1.de. Vaadatud 31. mail 2023.