Mine sisu juurde

BMW Z1

Allikas: Vikipeedia
BMW Z1
Tootja BMW
Tootmine 1989–1991
Eelkäija BMW 507
Järeltulija BMW Z3
Kere tüüp roadster
Paigutus eesmootor-tagavedu
Mootor 2.5 L M20B25 R6
Teljevahe 2447 mm
Seotud BMW 3. seeria (E30)

BMW Z1 on kaheistmeline rodster, mida tootis BMW aastatel 1989–1991. See oli esimene mudel BMW Z-seerias ning paistis silma oma innovaatiliste lahenduste, eriti vertikaalselt avanevate uste ja eemaldatavate plastikust kerepaneelide poolest. Autot toodeti piiratud koguses ja see on tänapäeval hinnatud auto kollektsionääride seas.

Arendus ja ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

BMW Z1 sündis BMW tütarettevõttes BMW Technik GmbH, mis loodi 1985. aastal eesmärgiga arendada uusi kontseptsioone ja tehnoloogiaid. Nimetuses tähistab täht "Z" saksakeelset sõna Zukunft (tulevik). Esimene BMW Technik poolt loodud ideeauto oli Z1, mis baseerus tehniliselt suures osas E30 3. seeria platvormil. Projekt sai ettevõttesiseselt heakskiidu edasiarenduseks.[1]

Aasta hiljem, 1986. aastal, valmis esimene sõitev prototüüp ning projekt avalikustati. Kuigi kaaluti ka kupeeversiooni tootmist, see siiski seeriatootmisse ei jõudnud.[2]

Ametlik teade seeriatootmise alustamisest tehti 1987. aasta augustis ning autot esitleti laiemale avalikkusele sama aasta septembris Frankfurdi autonäitusel.[3]

Disain ja tehnilised iseärasused

[muuda | muuda lähteteksti]

BMW Z1 on tuntuim oma unikaalsete uste poolest, mis ei avane väljapoole, vaid liiguvad elektriliselt alla auto küljekarbi sisse. Selline lahendus oli võimalik tänu auto kõrgetele ja tugevatele küljekarpidele, mis tagasid piisava külgkokkupõrkekaitse ka avatud ustega. See võimaldab Z1-ga legaalselt sõita ka siis, kui uksed on alla lastud (kuigi mitte kõikides riikides).

Teine Z1 eripära on selle plastist kerepaneelid, mis on kinnitatud metallist kandmiku külge. Kõik kerepaneelid on eemaldatavad ning BMW väitel oli võimalik auto värvi vahetada, tellides teist värvi kerepaneelide komplekti.

Mootor ja jõuülekanne pärinesid E30 põlvkonna 325i mudelilt. Jõuallikaks oli 2,5-liitrine kuuesilindriline ridamootor M20B25, mis arendas võimsust 125 kW (170 PS). Käigukastiks oli 5-käiguline manuaalkäigukast Getrag 260/5.

Tootmine ja müük

[muuda | muuda lähteteksti]

BMW Z1 toodeti kokku 8000 eksemplari märtsist 1989 kuni juunini 1991. Kõik autod toodeti BMW Müncheni tehases ja olid vasakpoolse rooliga. Auto müügihind oli 83 000 Saksa marka (DEM).

Algne huvi auto vastu oli väga suur ning enne tootmise algust oli BMW saanud juba 3500 tellimust. 1988. aastaks nõudlus siiski rauges. Enam kui pooled autodest (4091) toodeti 1990. mudeliaastal.[4]

Suurim turg oli auto kodumaa Saksamaa, kuhu müüdi 6443 autot (ligi 80% kogutoodangust). Teisele kohale jäi Itaalia, kuhu müüdi vaid 445 autot.[5]

Üks Z1 oli ka ühe BMW nn. Art Car'i aluseks, mille disainis A. R. Penck aastal 1991.[6][7]

Kuigi BMW Z1 ei osutunud suureks müügihitiks, oli see oluline mudel, mis pani aluse edukale BMW Z-seeria rodsterite sarjale. Selle otseseks järeltulijaks peetakse 1995. aastal esitletud ja oluliselt rohkem masstootmisele suunatud mudelit BMW Z3.

  1. "Back to the future +++ 25 years of the BMW Z1". www.press.bmwgroup.com (inglise). Vaadatud 31. mail 2023.
  2. "Seven Incredible BMW Performance Cars that Could Have Been". Road & Track (Ameerika inglise). 21. august 2015. Vaadatud 31. mail 2023.
  3. "BMW Deutschland : BMW Aktuell : Panorama". web.archive.org. 3. mai 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2005. Vaadatud 31. mail 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  4. "BMW Z1 Roadster". www.z1z1.de. Vaadatud 31. mail 2023.
  5. "numbers". web.archive.org. 4. veebruar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2012. Vaadatud 31. mail 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  6. "BMW Art Car 11: Z1 by A.R. Penck". Supercar Nostalgia (Ameerika inglise). 21. juuli 2020. Vaadatud 18. oktoobril 2025.
  7. "BMW USA News - BMW Art Car Collection Press Kit:The BMW Art Car by A.R. Penck, 1991". BMW USA News. Vaadatud 18. oktoobril 2025.