Autožiiro

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
ELA 07S lennul

Autožiiro (kreeka α’υτός + γύρος, 'ise pöörlev') ehk gürokopter[1][2] (vananenud nimetus tiiviklennuk) on õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab õhuvoolu suhtes teatud kohtumisnurkseadega vabalt pöörlev tiivik.

Autožiiro tõstejõu tekitab lendamisel vastuvoolava õhu toimel iseeneslikult pöörlev (autoroteeruv) mitme püsisammuga labast koosnev rootor. Autožiiro on horisontaalsks lendamiseks varustatud jõuallikaga, mille propeller või reaktiivjuga tekitavad tõmbe.

Montgomerie Merlini üheistmeline autožiiro tagaosas asuva propelleriga

Tavaliselt asub sisepõlemismootor koos tõmmet tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.

Autožiiro leiutajaks peetakse Hispaania inseneri Juan de la Cierva y Codorníut, kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus 9. jaanuaril 1923 Cuatro Vientose lennuväljal Madridis. Autožiiro lennupõhimõte oli siiski tuntud juba varem.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peter W. Brooks: Cierva Autogiros. Smithsonian Institution Press, Washington 1988

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]