Auditiuniversum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Auditiuniversum on kogumik kõigist võimalikest auditeeritavatest objektidest ehk see kujutab endast võimalikku auditeerimise ulatust organisatsioonis.[1]

Kogu auditiuniversumi organiseerimise protsess algab sellest, et organisatsiooni juhtkond paneb paika nendepoolsed riskihinnangud ning lähenemisviisi riskijuhtimisele. Selle vaatab üle siseauditi juht (ing k. Chief Audit Executive) ning selline ülevaade organisatsioonist aitab tal otsustada, kuidas auditiuniversumit korraldada või ajakohastada.[2] Et auditiuniversum oleks arusaadavam on soovitatav jagada organisatsioon erinevateks komponentideks nagu näiteks struktuuriüksuste, protsesside, tootmisliinide, programmide või muu sellise alusel. Olenevalt ettevõtte ulatusest ja keerukusest võib antud komponentide suurus varieeruda. Vastavalt riskitasemele selgitatakse seejärel välja iga komponendi auditeerimisvajadus ning selle sagedus. Sageduse määrab ära siseauditi juht ja see võib olla näiteks iga-aastane, kord kolme või üleüldse kord viie aasta jooksul – vastavalt sellele, kas antud komponendi risk on kõrge või madal. Riskide hindamise tulemusena koostatakse tööplaan ning siseauditi eesmärk on antud tööplaani alusel auditiuniversumis välja toodud komponente auditeerida. Organisatsioon on aga pidevas muutumises ja arenemises, ning selle tõttu muutuvad ka juhtkonna hinnangud. Tulenevalt sellest on soovitatav auditiuniversumit ning tööplaani uuendada vähemalt kord aastas. Olenevalt aga ettevõtte tegevusvaldkonnast, sealsetest süsteemidest või protsessidest võib osutuda vajalikuks selle uuendamine lühema perioodi tagant. Kõik muudatused, mis auditiuniversumis tehakse on kohustus dokumenteerida ning säilitada.[1]


Auditiuniversumi kasulikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Auditiuniversumi üheks eeliseks on, et see lubab auditeerimisel olla läbipaistev peamiste riskide ja muude riskivaldkondade suhtes igal aastal. Samuti annab see teavet valdkondade kohta mida ei auditeerita.[3] Auditiuniversum annab infot iga osakonna kohta ettevõttes. See ei anna teadmisi mitte ainult riskide kohta, vaid annab ka ülevaate ettevõtte strateegiatest. Siseaudiitoril tekib tänu auditiuniversumile parem arusaam iga osakonna rolli ja olulisuse kohta. [4] Auditiuniversum on kasulik abivahend edastamaks infot auditeeritavate valdkondade kohta. Auditiuniversum on väärtuslik abivahend siseaudiitori juhil, aidates tal kujundada üleüldist arvamust auditi kohta, kuna see katab kõiki olulisi valdkondi. Auditiuniversum on vajalik aruanne kindlustunde tekitamiseks, kuna see katab kõiki tegevusi organisatsioonis. Auditiuniversum on vajalik komponent koordineerimisel.[2] Standard 2050 „Koordineerimine ja tuginemine“ eesmärgiks on aidata siseauditi praktikutel tuvastada puudujääke ja dubleerimist kindlustandvates tegevustes, liigitada riske kategooriatesse ja tuvastada võimalikke riske puudutavaid teabeallikaid. [5] Auditiuniversum ja auditi plaan on heaks lähtepunktiks arutamaks riskijuhtimisosakonnaga, millised riskid on ettevõttes olulisemad ja millistele ei pea kohe tähelepanu pöörama. [2] Seega on auditiuniversum kasulik abivahend kõikidele, sest sealt saab kätte kogu info ettevõtte kohta.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rahandusministeerium. "Sisekontrollisüsteemi hindamine". 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Chartered Institute of Internal Auditors. "Audit universe". 2019
  3. Chartered Institute of Internal Auditors. „ Audit Universe“. 2019
  4. Steve Bruce CA. "Internal Audit: Understanding the audit universe and the journey to risk maturity". 17. aprill 2018. Vaadatud 30. november 2019.
  5. "IIA andis välja standardi 2050 uue juhendi". 23. veebruar 2018. Vaadatud 30. november 2019.