Aserbaidžaani Rahvarinne

Aserbaidžaani Rahvarinde Partei (Azərbaycan Xalq Cəbhəsi Partiyası) on rahvuslik ja demokraatiameelne Aserbaidžaani partei, 1988. aastal moodustatud Aserbaidžaani Rahvarinde järglane. Parteiks vormistati organisatsioon 1995. aastal.

Liikumise algatusgrupp moodustati 1988. aasta augustis Bakuu intelligentsi poolt. Organisatsiooni deklareeritud eesmärgiks oli perestroika poliitika toetamine ja alusprintsiibid laenati Eestimaa Rahvarinde programmist. Algusest peale oli tähtsal kohal ka Mägi-Karabahhi küsimus.

1992. aastal sundis Rahvarinne pärast sõjalist ebaedu konfliktis armeenlastega ametist lahkuma president Ayaz Mütəllibovi. Uueks presidendiks valiti Rahvarinde juht Əbülfəz Elçibəy‎. Tema võimu ajal saavutati Venemaa vägede väljaviimine Aserbaidžaanist (1993. aasta aprillis).

Elçibəy võim kestis vaid 1993. aastani, mil ta kutsus relvastatud vastuhaku järel rahu looma endise Nõukogude Liidu poliitbüroo liikme Heydər Əliyevi. Əliyev korraldas augustis rahvahääletuse, mis Elçibəy ametist tagandas.

1995. aastal süüdistati Elçibəyd kavatsuses kukutada president, Rahvarinne keelustati mõneks kuuks.

2000. aasta parlamendivalimistel sai Rahvarinne 11% häältest ja 6 kohta 125-liikmelises parlamendis. Hiljem on partei marginaliseerumine jätkunud.

2000. aastal partei lõhenes. Aserbaidžaani Rahvarinde Partei juhiks sai Əli Kərimli, Klassikalise Rahvarinde Partei juhiks Mirmakhmud Miralioglu. Lisaks tegutseb Aserbaidžaanis Ühinenud Rahvarinde Partei.