Arvīds Brēmers

Allikas: Vikipeedia
Arvīds Brēmers (1906)

Arvīds Frīdrihs Kārlis Brēmers (7. aprill 1871 Ļaudona vald, Võnnu kreis10. november 1941 Ļaudona vald, Madona piirkond) oli Läti poliitik ja põllumees. Ta oli Venemaa I Riigiduuma liige. Aastal 1917 oli ta Läti Põllumeeste Liidu rajajaid.

Ta sündis aastal 1871 Ļaudona vallas Võnnu kreisis. Ta on lõpetanud linnakooli. Ta oli Laudona Põllumajandusseltsi juht aastast 1904 ja kohaliku krediidiühistu juhataja.

Aastal 1906 valiti ta Vene keisririigi I Riigiduuma liikmeks. Riigiduumas olles kuulus kadettide fraktsiooni ja autonomistide grupi läti rühma. Ta kirjutas alla kolmele arupärimisele, sealhulgas karistussalkade tegevuse kohta Balti krais, võttis sõna agraarküsimuse arutamisel, kus tõi esile põllumajandusliku kultuuri, hariduse ja tööviljakuse tõstmise ning maatööliste olukorra parandamise tähtsuse, mõisnike suurvalduse osalist võõrandamist pidas ta võimalikuks, kuid oli riikliku või üldrahvaliku maafondi moodustamise vastu. Kui I Riigiduuma aastal laiali, arreteeriti hiljem Brēmers Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ja määrati detsembris 1907 kolmeks kuuks vanglasse.

Aastal 1917 oli ta üks Läti Põllumeeste Liidu asutajatest. Pärast Läti iseseisvuse väljakuulutamist jätkas tööd kihelkonna põllumeeste seltsides ja tegeles talupidamisega.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Arvīds Brēmers oli vallaline. Usutunnistuse poolt oli ta luterlane.