Arutelu:Werner Bergengruen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Balti kindral"[muuda lähteteksti]

Kirjanike kallal ei norita tavaliselt selles, kas tema poolt esitatud tõsiasjad on ka tõsiasjad, või ainult kirjanduslik fantaasia. Nii mõnigi kirjanik, või seda olla tahtev, on kasutanud kirjanduse sildi all võimalust isiklikuks kättemaksuks kas isikutele või olukordadele.

Üks värskem näide on Werner Bergengrueni lühijutt Saksamaa põgenike ajalehes "Ost-West-Kurier" (nr. 1, 1955). Jutustus "Der General" (kindral) ja allpealkiri "Jutustus Baltikumist" on küll kõike muud, kui balti oludele vastav. Kirjanik laseb ühel sulide triol petta ühelt kullasepalt välja 28-tuhandelise kuld-portsigari. Üks suli mängib vormis kindralit, teine politseinikku. Maresa v. Revoy on teinud jutustuse juurde ka joonistuse ja ületanud selle "balti kindrali" joonistamisel kõik senised opereti-fantaasiad, kaasa arvatud ka L.-Ameerika riigipöörete-kindralite kirevuse. Siis laseb kirjanik kullasepp Mikulitshi (pildi järgi otsustades israeliit) kanda nööpaugus vabadussõja teenetemärgi "värvilist lindikest" ja seletab ka ära, mida tähendab mõiste "vabadussõda" – " ... sest nii nimetati aega, mil üks suur armee lagunes ja ülearuseks jäänud kuulipildujaid müütati".

Kui jätta sellest jutustusest välja kabjalöögid "Baltikumi" vastu, samuti ka lõunamaine operetlik pilt "balti kindralist", siis oleks ta üsna hea kriminaalnovelliks. Sel kujul aga on ta ainult see, milleks teda ka kirjutatud: Baltimaade, nende ajaloo ja olukordade naeruvääristamiseks inetul kujul.

Kas pole sarnastel kordadel nüüd Balti-Saksa Selts kohustatud sekkuma?

-oo-

Võitleja, veebruar 1955, nr. 2, lk. 5.

--Improvisaator 8. juuni 2009, kell 10:19 (UTC)