Arutelu:Voorus

tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste

Üks ja seesama asi ei saa olla sõna ja mõiste. Andres 11. märts 2006, kell 22.33 (UTC)

Kas Vana-Kreekas eristati sõna ja mõiste või on see meie tänapäevane väljamõeldis ja interpretatsioon ühe filosoofia-koolkonna või keelekäsitluse pinnalt? --Kamma 11. märts 2006, kell 22.39 (UTC)

Minu meelest pole sellel tähtsust, kas Vana-Kreekas eristati. Me ei ole ju muinaskreeklased. Me kirjutame tänapäeva lugejale, kes lähtub tänapäeva triviaalmõistestikust (millel mõistagi on oma filosoofiline allikas). Kõik sellest hälbiv tuleb spetsiaalselt lahti seletada. Andres 11. märts 2006, kell 23.00 (UTC)

Pealegi ei räägi me selles artiklis ju ainult sellest, kuidas Vana-Kreekas voorusi mõisteti. Andres 11. märts 2006, kell 23.01 (UTC)

---

eetiline mõtlemine

Kahemõtteline väljend. Andres 11. märts 2006, kell 22.36 (UTC)

Jah. --Kamma 11. märts 2006, kell 22.39 (UTC)

---

justkui rollimudelid

Miks "justkui"? Andres 11. märts 2006, kell 22.37 (UTC)

Sest tänapäevane mõiste. --Kamma 11. märts 2006, kell 22.39 (UTC)

Kui sellest midagi on, et me tänapäevast mõistet kasutame, siis võiks panna selle sõna jutumärkidesse. Andres 11. märts 2006, kell 23.00 (UTC)

---

Ma võin eksida, aga minu meelest nimetati vagadust tavaliselt "eusebeia". Ma ei ole sõnaraamatust otsinud seda sõna, mis Sul seal on, aga minu meelest peaks eetat ja oomegat epsilonist ja omikronist eristama. Andres 12. märts 2006, kell 11.36 (UTC)

See on siis Sokratese artikli all... Platoni "Euthuphronis" on mõlemad variandid kasutusel (hosios, eusebes), esimene on valdavam. Pikkade ja lühikeste o-de ja e-de eristamise kohta ei tea ma ütelda, kas peaks või mitte. Tegemist on ladina transkriptsiooniga, kus neid ei sugugi alati eristatud. Suur osa termineid on kasutusel ilma selle eristuseta, nt. psüühe vms. Minu poolest võiks see eristamine leida aset kas kreeka tähestikus või siis täiendavas transkriptsioonis, aga linkides võiks olla puhas ladina transkriptsioon. See vähendaks eksitusi. Paljud (sh mina) ei oska normaalsel viisil või ei viitsi neid pikendusi kuskilt tabelitest otsida. Muide, kas Platon tuleks ka siis "Platwn" vms kirjutada? --Kamma 12. märts 2006, kell 13.07 (UTC)

Vanakreeka pärisnimede kirjutamine eesti keeles ja tsitaatsõnade kirjutamine on ise asjad ("psüühe" ei ole tsitaatsõna, vaid eesti keeles kodunenud sõna). Pärisnimede kirjutamiseks on eesti keeles reeglid, millest tuleb kinni pidada. Nende reeglite järgi o ja e pikkust ei märgita. Tsitaatsõnade kirjutamiseks kindlaid reegleid ei ole. Mulle meeldiks, kui sõnad oleksid edasi antud võimalikult täpselt. Ma märgiksin ka rõhud ja kasutaksin ka kreeka tähti, kuid rõhke ei saa tehnilistel põhjustel täpselt märkida ja ka kreeka kirja korrektse kasutamisega on raskusi, kuid põhimõtteliselt on see võimalik. Kui Sa ei ole oomega ja eeta markeerimisele põhimõtteliselt vastu, siis ma teen seda hea meelega ise. Andres 12. märts 2006, kell 13.16 (UTC)

Muide, kui kirjutada ladinapäraselt, siis ου oleks u ja υ oleks y. Andres 13. märts 2006, kell 02.08 (UTC)

Kas see vooruste kompleks polnud kalokagathia--Ken 12. märts 2006, kell 22.00 (UTC)

---

Kas "Suurimaks vooruste kriitikuks filosoofias võib pidada saksa filosoofi Friedrich Nietzschet" on ikka õigustatud väide? Kahtlemata oli Nietzsche suur kristlike vooruste kriitik, aga sellise üldise määratluse osas oleks mina kahtlev - vt. nt. Z I:4, BGE 56, BGE 212, BGE 287 ja nii edasi, kus Nietzsche räägib väga selgelt vooruste kategooriates nende Aristotellikus mõistes.--Nuwanda 12. jaanuar 2011, kell 00:10 (EET)

Võtsin selle lause üldse välja. Kristlikest voorustest ja nende kriitikast tuleks vist rääkida eraldi artiklis või ehk eraldi alajaotuses. Vooruse mõiste ajaloo alla see igatahes ei kuulu.

Eelmises lauses on nimetatud patte vooruste vastandiks. Ka see pole minu meelest õige. Andres 12. jaanuar 2011, kell 09:51 (EET)

Jah, ka see on kindlasti ka küsitav väide, kuivõrd Aristotelesel (ja sealtkaudu edasi Aquino Thomasel) oli voorus teatud tasakaal (nagu julgus on tasakaal arguse ja tormakuse vahel jne). --Nuwanda 12. jaanuar 2011, kell 13:31 (EET)

Sõna pärinemine eesti keeles

Leidsin mõned viited selle kohta, et sõna "voorus" on eesti keelde loonud Kreutzwald, samas teise viite, et loojaks oli Rudolf Kallas. Kas võiks selle eesti keeles sõna loomise teema ka selle artikli juurde kirja panna? --ele373 (arutelu) 17. märts 2018, kell 16:02 (EET)