Arutelu:Virvasõna

False friend on laiema tähendusega, see ei pea olema rahvusvaheline sõna. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 11:32 (EEST)

Minu meelest ka virvasõna ei pea, näiteks eesti ja soome keele sarnased sõnad. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 11:38 (EEST)

Kas eri riikides räägitavates eri keeltes kasutusel olev sama sõna ei ole siis rahvusvaheline sõna? Näiteks kui nii inglise kui saksa keeles esinevaid samu sõnu nimetatakse rahvusvahelisteks, miks siis ei peaks olema rahvusvahelised ka nii eesti kui ka soome keeles kasutatavad sõnad? Meie keeled on väiksemad, kuid rahvusvahelisuse põhimõte kehtib ju samamoodi kui suurte keelte puhul. Ma ei tea sellist piirangut, mis ütleks, et kahe riigi omavahelised suhted/seosed/sidemed ei ole rahvusvahelised, aga vaat kolme osalise puhul juba on. Miks peaks eri riikides räägitavate eri keelte puhul olema teisiti? Või kui rahvusvahelisus on tõesti mingi minimaalse osapoolte arvuga piiratud, siis oleks tore saada selle kohta usaldusväärse allika link. Kuriuss 3. august 2019, kell 18:01 (EEST)

Nimetatakse ka valevennaks või tõlkija valevennaks. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 11:38 (EEST)

Kahtlen väga selle märksõna kehtivuses. Sõnaraamatus võib ju olla, kuid mina pole seda terminit kuulnud ega üheski maakeelses keeleteaduslikus tekstis näinud. Google ei anna ka midagi. --Vihelik (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 18:26 (EEST)

Mina leidsin küll Google'ist. See sõna on küll vähe kasutusel, aga ega teisi sõnu, sealhulgas "valesõpra", pole ka palju kasutatud. "Virvasõna" leidub raamatus: Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Enn Veldi 2012. Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 216 (inglise false friend). [file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/keel_ja_kirjandus_1984_07.pdf Siin] (lk 399) on juttu selle päritolust. Kasutatuna leidsin selle ühest bakalaureusetööst: [1]. Nii või teisiti, mingit väljendit tuleb selle kohta kasutada. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 19:04 (EEST)

Keele ja Kirjanduse artiklis autor küll mainib virvasõna kui neologismi, aga ise kasutab pealkirjas ja tekstis terminit 'valesõber.' Mulle tundub virvatulesõna veider. Võetagu see vaidlustamise mall maha kui kellelgi tugev oma arvamus on, minu käsi selleks hetkel ei tõuse. --Vihelik (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 19:16 (EEST)

Pige ikkagi "virvasõna". Igatahes mingi nimetus peab asjal ju olema, mis nimetust Sina siis pakud? Tõlkija valesõbrad ja Valesõbrad on ka kasutatud, aga samamoodi harva. Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 19:25 (EEST)

Minu jaoks valesõber / -vend läbinähtavam. Aga Sul on õigus – ühtegi neist ei kasutata teistest ülekaalukalt enam. Võib-olla Metsavend oskab öelda, mis hetkel eelistermin on. --Vihelik (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 20:27 (EEST)

Ei ole vaja hääletada ega ratast leiutada. Termin "virvasõna" on eesti-inglise keeleteaduse sõnastikus olemas vähemalt aastast 2012 ehk teisest trükist (kontrollisin ja veendusin), küllap oli ka esimeses (seda pole mul praegu käepärast), sest termin pärineb vähemalt 1980. aastate algusest. Täiendasin artiklit mitmele allikale toetudes. Kuriuss 3. august 2019, kell 17:31 (EEST)

Reino Sepp

Peaks olema link : Reino Sepp 2.66.111.4 12. detsember 2023, kell 17:53 (EET)