Arutelu:Virnatäiuse koefitsient

Siin tülitsevad nüüd omavahel anonüümsed ja poolanonüümsed kõiketeadjad, kes peavad enda seisukohta igas pisiasjas ainuõigeks ja endastmõistetavaks, ent pole võimelised seda arutelulehel väljendama ja omavahel argumenteeritult selgeks rääkima (nt kas sõna "vorm" fraasis "nottide vorm" viitab hüpoteetilisele metsandusterminile "tüvevorm", mis oleks justkui nii absoluutselt erinev kõigist teistest eestikeelsetest sõna "vorm" kasutustest, et isegi täpsustusleht ei kõlba, või ei ole tüvevormi teps mitte olemaski). Ausalt öeldes annaks ma mõlemale osapoolele saabast, kuni nad maha rahunevad, õpivad kasutama viiteid ja arutelulehte ning hoiduma redigeerimissõdadest. Aga las hetkel veel olla. --Oop (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:07 (EET)

Vorm on täpsustuslehelt nr 1 tähenduses (kuju). Sellise alatooniga, et kuju selles mõttes, kui väga sarnaneb tüvi või nott silindrile. Seletan natuke pikemalt, miks nottide virna puhul ei sobi viidata tüvevormile: Tüvi on terviklik puu osa juurekaelast ladvaotsani. Erinevatel puuliikidel, erinevas vanuses ja erinevates kasvutingimustes on kalduvus erinevale tüvevormile (~tüvekujule). Sortimentideks lõigatud materjal aga virnastatakse enamasti üksikute tüveosade kaupa eraldi virnadesse - palgid palgihunnikusse, paberipuit paberipuidu hunnikusse, küttepuit küttepuuvirna. Seega tüvede vorm jaotub vastavalt sortimendi standarditele eri virnade vahel ebaühtlaselt - suure koondega tüükapakud ühte virna, suhteliselt väikse koondega tüve keskosa teise virna, suure koondega ladvaots kolmandasse virna. Isegi väga suure koondega tüvedest saab toota suhteliselt väiksekoondelisi sortimente (sellise sortimendi väljatulek sealt on küll väiksem, kui väiksekoondelistest tüvedest), kuid eraldi välja sorteerituna ei pruugi sellise väiksekoondelise sortimendi puhul olla olulist vahet, kas see on pärit suurekoondelistelt tüvedelt või mitte. Samas erinevad need suurekoondelistest tüvedest kõige väiksema koondega kohast lõigatud sortimendid oma vormilt kardinaalselt nendest samadest suurekoondelistes tüvedest kõige suurema koondega kohast lõigatud sortimentidest. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsienti mõjutab see, milline on sinna kuhjatud nottide vorm, mitte see, milline oli nende puude tüvevorm, millest need sortimendid lõigati.--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 16:41 (EET)

Niipalju veel, et mingit tüli pole. Nii viimane anonüümsena tehtud tagasipööramine kui ja hilisem selle kasutaja nime all tehtu on mõlemad minu tehtud. Kas oleksin pidanud jätma Vorm(algebra)? Kust selline parandus tekkis? Kasutaja:Iifar ehk annab mõne allika, mis räägib nottide vormist algebralises tähenduses? Ma saaks veel aru Vorm(geomeetria) --Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 16:46 (EET)

26.01.2019, kell 14:01‎ Bumbulumbu (arutelu | kaastöö)‎ . . (5463 baiti) -10‎ . . (Eemaldatud muudatus 5202686, mille tegi Oop (arutelu)Virnatäiuse koefitsienti kasutatakse praktiliselt alati üksnes järgatud sortimendi puhul, seega ei ole tegemist tüvedega ega saa rääkida tüvevormist. Jutt on nottide vormist. Lihtsustatult sellest, kui sarnane on nott silindrile (kas üks ots in teisest väha palju peenem või mitte). Mis vägi sunib tegema asjatundmatuid täiendusi?) Palun kirjuta sisulised kommentaarid arutelulehele. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:47 (EET)

Ma olen sellise muudatusega päri. Tekstis võiks põhimõtteliselt kasutada vormi asemel ka kuju, kuid metsamehed miskipärast kasutavad mõistet vorm (sellest tuleneb ka seda tunnust iseloomustav arvuline väärtus - takseertunnus vormiarv (f)).--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 16:49 (EET)