Arutelu:Vesi
Vesi on üldiselt värvuseta; paksu kihina sinakas. Jaan513 16:03, 1 Apr 2004 (UTC)
- Ei.195.50.215.56 7. september 2007, kell 18:21 (UTC)
- Jaan peab vist silmas, et päikesevalguses paistab vesi sinisena. Millist valgust keemias värvuse määratlemisel silmas peetakse? Andres 8. september 2007, kell 09:55 (UTC)
- Merevesi tundub sinakas täpselt samal põhjusel, miks taevas tundub sinakas... valguse murdumine atmosfääris, mille tõttu sinist tooni valgust jõuab meieni enim. Seetõttu peegeldub vee pinnalt veidi enam sinist värvi valgust, kui muid, ja vesi tundub olevat sinakas, kuid kui lasta mistahes värvi valgust läbi vee, siis ta oma värvust ei muuda, järelikult, vesi on läbipaistev, värvusetu. 84.50.38.250 1. jaanuar 2008, kell 21:33 (UTC)
- Ei vasta tõele, vist? Atmosfääris toimub Rayleigh`i hajumine, vee värvusega seonduv on tingitud valguse neeldumisest. https://www.youtube.com/watch?v=9hzUJAIii3E
- Merevesi tundub sinakas täpselt samal põhjusel, miks taevas tundub sinakas... valguse murdumine atmosfääris, mille tõttu sinist tooni valgust jõuab meieni enim. Seetõttu peegeldub vee pinnalt veidi enam sinist värvi valgust, kui muid, ja vesi tundub olevat sinakas, kuid kui lasta mistahes värvi valgust läbi vee, siis ta oma värvust ei muuda, järelikult, vesi on läbipaistev, värvusetu. 84.50.38.250 1. jaanuar 2008, kell 21:33 (UTC)
Kas vesinikoksiid on siis rööpnimetusena vale? Arvan, et seda nimetust kasutatakse sellepärast, et muid vesinikoksiide peale divesinikmonoksiidi ei ole. Ka ENE 1. väljaanne mainib seda rööpnimena. On ka vesinikperoksiid, aga see on peroksiid, mitte oksiid. Andres 19:30, 19 Aug 2004 (UTC)
- Kui juba toodi triviaalnimetuse kõrval sisse ka keemiliselt korrektne vorm võiks seda ka korrektselt teha nii et mitte kellegil ei saaks jääda mingit kahtlust ega teistpidi mõtlemise võimalust. Siim 19:36, 19 Aug 2004 (UTC)
- Praegu on kirjas "divesinikmonooksiid", aga minu meelest on õige "divesinikmonoksiid". Arvan, et siis juba võiks panna mõlemad nimetused (ka vesinikoksiid), sest mõlemad on korrektsed (või ei ole?) ja mõlemad on kasutusel. Andres 08:31, 27 Nov 2004 (UTC)
- Vesinikmonoksiid nüüd küll õige pole. Sama hästi võiks me kirjutada sinna uute nimetustena "vesj", "vezi" või "wesi", mis on lihtsalt õige nimetuse valesti kirjutatud vormid... Ja hapnikhüdriid on ka totaalne lollus. See eeldaks et hapniku OA oleks +II ja vesiniku -I, aga see ju ei ole nii... 195.50.215.56 7. september 2007, kell 18:21 (UTC)
- Siin ei saa usaldada anonüümse kasutaja 195.50.215.56 kõhutunnet, vaid peaks kontrollima mõnest keemiaterminoloogia sõnastikust. Kirjakeele seletussõnaraamatus on monoksiid, mitte monooksiid http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=monooksiid&F=M, midagi keemilisemat mul praegu käepärast ei ole. Lebatsnok (arutelu) 22. september 2014, kell 22:41 (EEST)
Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid, kuid kannab toitained laiali inimese kudedesse. Söömisel kasutatakse vett seetõttu peale tahke aine söömist.
See on vaieldav lause. Ma arvan, et kuiva puru on väga raske alla ajada ja vett söömise ajal kasutatakse eelkõige neelamise lihtsustamiseks. Vett kui lahustit võib inimene ka enne söömist manustada. Tuleks sõnastada nii, et probleeme ei teki. Siim 13:50, 26 Nov 2004 (UTC)
- Ehk võiks jätta esimese lause sisse ja teise ära? Esimene ytleb midagi vee funktsioonidest organismis (ehkki on ebapiisav), vaevalt hakkab aga keegi otsima teavet selle kohta, miks yldse vedelikke juuakse. --Oop 23:10, 26 Nov 2004 (UTC)
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt
Mida see tähendab? Siim 17:40, 23 mai 2005 (UTC) Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid
Inimene suuremas osas koosnebki veest ja vesi on keemiline aine. Järelikult vesi ise ongi raku ehituseks vajalik aine. Vähemalt nii saan mina asjast aru. Siim 23:20, 26 Nov 2004 (UTC)
- Hm. Järele mõteldes on vist õige jah. St, antud juhul on oluline kyll mitte inimese yldine, vaid raku koostis, mis teeb aga formuleeringule vaatamata sama välja. Algses lauses peeti vist silmas midagi niisugust, et vesi ei sisalda "toitaineid", ainult et see on ka jabur... Vee biokeemilistest ja bioloogilistest funktsioonidest peaks ilmselt hoopis pikemalt ja läbimõeldumalt kirjutama, seda on ta väärt kyll. --Oop 23:34, 26 Nov 2004 (UTC)
Tõstsin selle vaieldava lause välja: Vesi ise ei sisalda raku ehituseks vajalikke aineid, kuid kannab toitained laiali inimese kudedesse. --Lulu 17. september 2006, kell 15:30 (UTC)
- Mina juba rõõmustasin, et näed, jama on välja võetud. Andres 17. september 2006, kell 15:36 (UTC)
Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud.
- See on kohmakas sõnastus, aga mina ei oska seda ümber sõnastada. Andres 8. september 2007, kell 09:55 (UTC)
Vesi on kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal
- Mis tähendab "kõige levinum aine"? Mis tähendab "kõige ebatavalisem aine"? Mis tähendab "Maal"? Andres 14. aprill 2008, kell 08:19 (UTC)
- selle "kõige ebatavalisema aine" võtsin ma niisama ära sealt... kuna see on täiesti subjektiivne hinnang ega sobi entsüklopeediasse 195.50.197.120 1. juuni 2008, kell 19:53 (UTC)
Mida selle lausega öelda tahetakse: "See artikkel on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Vesi (element)."? uxb 2. juuni 2008, kell 06:48 (UTC)
- Näiteks Aristotelesel olid elemendid maa, vesi, tuli, õhk, eeter. Andres 2. juuni 2008, kell 13:37 (UTC)
miks ei saa suuremat osa meid ümbritsevast magedast veest tarvitada?
- Näiteks jäämägedes olev vesi on inimestest kaugel. Andres 7. september 2008, kell 12:23 (UTC)
Vesi on asendamatu igasugusele elule. Inimese keha koosneb kolmandik veest, me kaotame vett higistamise, uriini, veeauru ning väljaheidete teel. Iga päev peame jooma vähemalt 1-2 liitrit vett. Vesi võib koosneda erinevalt. Kraanivesi on kvaliteedi suhtes halb, kuigi allikavesi on puhtaim vesi. Pudelivesi on väga mineraaliderohke. Avatud pudelivett tuleks hoida külmkapis ja kärmelt ära juua, sest vesi võib muutuda bakterite kasvualaks. On olemas väikse, keskmise ja rikkaliku sisaldusega mineraalveed, väikse mineraalide sisaldusga vett tuleks anda väikelastelastele, keskmise sisaldusega mineraalveed on kasulikud, kui neid juua regulaarselt ja rikkaliku mineraalide sisaldusega vett tuleks juua harvem kui keskmise sisaldusega mineraalvett, sest rikkaliku mineraalsisaldusega vesi on kauatoimelisem, seda leidub näiteks Vichy´s. Vett leidub vähemal või rohkemal määral igas puu- või köögiviljas.[2]
Kustutatud lehelt. Andres 9. jaanuar 2009, kell 07:59 (UTC)
Kümnendmurdudes tuleb kasutada koma, mitte punkti. Andres 4. november 2011, kell 00:38 (EET)
Retsensioon[muuda lähteteksti]
Vabandan, unustasin sisse logida.
Autor on teemaga põhjalikult tutvunud. Artikkel on illustreeritud mitmete teemakohaste piltidega ning osa infot on esitatud struktuursete tabelitena. Allikaid on piisavas koguses, kuid viitamisega on probleeme. Kõik tekstisisesed viited ei tööta. Positiivne on see, et on viidatud ka teistele sarnastele teemadele. Samas on keelelise poole pealt mitmeid probleeme: lauseehitus vajaks ülevaatamist ning teksti on kohati raske lugeda(kohmakad laused). Paljud laused on pikad ja neid on võimalik lihtlauseteks teha.
Näiteks: Kuna tahkes olekus on vesiniksidemete pikkus vähem, kui vedelas olekus, seega selline fikseerumis effekt vähendab ka molekulide keskmise koordinatsiooniarvu, kui vedelik saavutab temperatuuri, mille juures hakkab kristallisatsioonitsentrite teke.
Võiks olla: Tahkes olekus on vesiniksidemete pikkus lühem kui vedelas olekus. Fikseerumisefekt vähendab ka molekulide keskmist koordinatsiooniarvu. See toimub siis, kui vedelik saavutab temperatuuri, mille juures algab kristallisatsioonitsentrite teke.
Osades liitlausetes on komasid valesti kasutatud. Alus, öeldis, sihitis on mitmetes lauses vales järjekorras. Lausete stiili võiks parandada. Tekstis esineb komavigu. Mõnes lauses on sidesõnad puudu ning osades on need asendatud komaga.
Näiteks: Soolase vee pind hakkab külmuma temperatuuril −1.9 °C (vesi soolsusega 3.5%), moodustuv jää on aga peaaegu soolavaba, tihedus on tal võrreldav mageveekogu jääga.
Võiks olla: Soolase vee pind hakkab külmuma temperatuuril −1.9 °C (vesi soolsusega 3.5%) ja moodustuv jää on peaaegu soolavaba ning tihedus on tal võrreldav mageveekogu jääga. Siinkohal oleks ka parem ühe liitlause asemel kaks lihtlauset moodustada.
Artiklis esineb veel mitmeid sarnaseid vigu.
Artikli ülesehituse ja vormistuse kohta lisaks, et võõrkeelsed sõnad peaks olema kaldkirjas. Tekstisiseseid linke on palju ja välja on toodud erinevaid kasulikke fakte. Artikkel on teemade kaupa selgelt ära jaotatud. Üldkokkuvõttes, kui teksti keeleliselt parandada, siis oleks see hea artikkel.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kadi r (arutelu • kaastöö).
Palun võta endale eesti keelt emakeelena rääkiv sõber appi, siin artiklis on väga hädasti vaja laused korda teha. Adeliine 27. november 2011, kell 03:39 (EET)
Artikkel sisaldab ingliskeelseid pilte. See on paha, sest me kirjutame ju eestikeelset vikipeediat. Pildid tuleb tõlkida eesti keelde. Selleks tuleb olemasolevatelt piltidelt ingliskeelsed kirjad ära kustutada ja eestikeelsed asemele kirjutada ning saadud pildid eesti vikipeediasse (mitte Commonsisse) üles laadida. Taivo 1. märts 2012, kell 01:22 (EET)
Veemolekuli kuju[muuda lähteteksti]
Ma võtan molekuli kuju alaosa välja. Esiteks ei ole see keemiline omadus. Teiseks on siin põhiliselt üldine jutt, mis ei käi spetsiifiliselt vee kohta. Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 19:10 (EET)
- Molekuli kuju kohta võiks ju kuskil lõigus infot leiduda. Tahtsin ise leida vee artiklist vastuse, et miks vee molekul ikkagi "Miki-hiire" kujuga on. Ja oleks hea, kui vaataksid millest ja kuidas räägitakse ühes uusimas ülikoolidele mõeldud õpikus. Keemia ja füüsika ongi ju küllaltki läbi põimunud teadusharud. http://www.kriso.ee/orgaaniline-keemia-db-9789949235902.html Aga olgu peale. Võib olla tõesti kaldus selgitus liiga üldiseks. (Vormiline viga). Kas sisuliselt ka miski viltu läks? Seda oleks palju huvitavam kuulda. Nimelik 18. veebruar 2016, kell 01:19
- Ei, pretensioon on esitusviisile, ma ei leidnud sisulisi vigu (mis ei välista nende olemasolu). 1) Esitus peab olema läbimõeldud, täpne ja selge, mitte kobav, ebamäärane ja laialivalguv. 2) Asjad, mis ei kehti ainult vee, vaid kõigi ainete kohta, peavad olema mõnes teises artiklis, ja siit tuleb siis sinna linkida. Andres (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 02:22 (EET)
- Kriitika on asjakohane, nõus. Nimelik 18. veebruar 2016, kell 14:02
Panen välja võetud teksti asemele viite varasemale redaktsioonile:
Siin artikli alguses oli otse vastukäiv info. Vee molekulide väiksus pole põhjus, miks vesi on tavatemperatuuril vedelas olekus. Molekuli väiksuse järgi peaks vesi olema gaasiline aine, mitte vedelik. Vee molekulide klastrite teema kohta võiks ka rohkem teavet olla. Hea raamat selle kohta on Hergi Kariku “Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed”. Nimelik 26. veebruar 2016, kell 01:32
Video veemolekuli kuju kohta: https://www.youtube.com/watch?v=N1O81He1LJc Nimelik (arutelu) 23. detsember 2019, kell 16:51 (EET)
Vee molekuli suurus (size of water molecules (~ 3 angstroms) (inglise artiklist properties of water)) võiks ka artiklis olla. Leidsin veebist ka sellise täpsema mõõdu (~2.8 Å) https://www.quora.com/What-is-the-approximate-size-of-a-water-molecule-How-was-it-first-measured --Nimelik (arutelu) 3. märts 2021, kell 13:32 (EET)
Miks "läbipaistev" välja võeti? Kas siis vesi ei ole läbipaistev? Andres (arutelu) 3. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST)
- Vesi on sobivas koguses läbipaistev, õigus. Osas 1.13 Kiirguse neeldumine vees on juttu nähtava valguse ja vee interaktsioonist, ehk milline vesi inimese silmale paistab. Läbipaistev või mõnd värvi, sinakast pruunikani, kui vees on muda vms. Samuti jää ja lume ja pilvede, siis peamiselt veeauru värvus võiks siia ka kuidagi haakuda (?) ja mingi nurga all peegeldab veepind kogu langeva valguse tagasi, nagu klaas. See on ka huvitav vee omadus. Keegi teadja võiks selle põhjuse ka lahti seletada, kirjutada. --Nimelik (arutelu) 4. august 2021, kell 18:55 (EEST)
Sellist negatiivset termilist suurenemist selgitatakse tugevate "van der Waalsi" jõudude olemasoluga veemolekulide vahel. (lause osast: Vee ja jää tihedus) Kas see on õige väide? Minu teada jää tekkimisel toimuv paisumine on seletatav vesiniksidemetega, mitte van der Waalsi jõududega. Kas ma eksin?--Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 22:20 (EET)
Küsisin tuttavalt keemikult selle artikli lõigu kohta. Ta vastas: van der Waalsi jõud on kõigi osakeste vahel, aga vee puhul on nende osakaal võrreldes vesiniksidemetega väga väike. Tundub tõesti, et seal (artiklis) on viga. --Nimelik (arutelu) 18. veebruar 2023, kell 21:22 (EET)