Arutelu:Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas ei peaks rahvakomissariaatide nimetustes kasutama kaasaegset eestikeelset terminoloogiat (maaharimise > põllutöö, justiits > kohtu) jne? --Numbriga kärumees 12. oktoober 2011, kell 17:25 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei peaks, seda mitmel põhjusel:
1) ei ole ju need nimed sedavõrd vanamoelised või eksitavad, et neid muutma peaks tõttama (justiitsministeerium on ju koguni tänapäevalgi meil kasutuses);
2) nimede muutmisega omal initsiatiivil looksime halva pretsedendi selles osas, et Vikipeedia võtaks õiguse fakte (mh siis ka nimesid) korraldada, samas oleme kokku leppinud, et meie ainult viitame seisukohti (s.t meie ei loo uut sisu, vaid taasesitame olemasolevat), millised iganes need ka ei oleks;
3) vast kõige olulisem aspekt, miks me nii teha ei tohiks, on see, et just niisugune oli ju selle organi nimi – Riigikogu jääb Riigikoguks olenemata sellest, et Lätis on sarnaste funktsioonidega organ hoopiski Seim.
--kanakukk 12. oktoober 2011, kell 18:16 (EEST).[vasta]
1) Kas artiklis kasutatud nimekujusid (maaharimise rahvakomissariaat jne) kasutati 1920. ja 1930. aastate eestikeelses kirjanduses? Minu teada mitte. Justiitsministeerium jne on küll tänapäeval Eestis kasutusel, aga 1930. aastail oli selle institutsiooni nimi eesti keeles Kohtuministeerium, vastavalt siis Kohtu rahvakomissariaat jne. Me ei pea kõiki sõnu tänapäeva eesti keelde tõlkima. Minu arust peaks aluseks võtma näiteks 1940. aastal Eestis asutatud rahvakomissariaatide ametlikud nimed, kuivõrd sellised on olemas
2) me just ei mõtleks välja uusi nimesid, vaid kordaksime (taasesitame) 1920. ja 1930. aastail kasutusel olnud nimetusi
3) kui 1920. aastail oli põllutöö rahvakomissariaat, miks peaks seda kuidagi teisiti nimetama? --Numbriga kärumees 13. oktoober 2011, kell 13:23 (EEST)[vasta]
1) Ei oska öelda, kas mõnes trükises niisuguseid nimesid kasutati või mitte, kui tead, siis tead ilmselt ka allikat, kui aga viidata ei ole võimalik, siis ei saa ka ju edasi vaielda (või mis alustel me seda tegema peaks?).
1.2 Meie institusiooni nimi võis ju alata liitega "kohtu-", aga see ei tähenda, et tollal Venes teda (sarnaste funktsioonidega ametiasutust) nõnda nimetati. NSV Liidus jälgiti sõnade varjundeid väga hoolega, sest taheti vastanduda kapitalistlikule maailmale – nt kaotati ära härra-proua, asendades viimased sõnaga seltsimees, ja eks need samad rahvakomissariaadid ole ju ka varjundiga, hiljem said ju neist ministeeriumid (siinkohal pean samas enese rumalust tunnistama, sest ega ma päris täpselt ei tea, kuivõrd nime muutmisega funktsioonid muutusid, s.t kas need jäid enam-vähem samaks).
1.3 Kõrvutada 1920. aastate institusioone 1940. aasta omadega, ehk siis tuletada (jäljendada) mingeid nimesid, on meelevaldne, sest nii sünnib mitteametlik nimi. Teha NKVD-st mingi analoogia põhjal KGB võib ju tema peamiste funktsioonide seisukohalt mõistetav ja õigustatud olla, aga niisugune tuletamine on minu meelest ohtlik, sest sisuliselt tegeleksime siis ju faktide väljamõtlemisega.
2) Taasesitada on võimalik niisuguseid (ja ainult niisuguseid) asju, mis tuginevad allikatele. Sina püüad hetkel jäljendada (jäljendanud on ehk ka antud artikli autor, ei tea, pole süvitsi teemat uurinud), sest kui sa seda teha ei püüa, siis jääb üldse arusaamatuks, mida mulle hetkel tõestada tahetakse. Miks peab jäljendama, kui on võimalik taasesitada, s.t tugineda algandmetele – ajalehe väljalõigetele näiteks?
3) Just! Aga kui asutuse nimi oli Maaharimise RK, siis ei saa temast meelevaldselt teha Põllutöö RK-d, mis sest, et see kaastöölise arvates hoopis paremini kõlab või selgemini organi funktsioone kirjeldab.
Lühidalt, oleks tarvis allikaid, mis ütleks täpselt ära, millised olid asutuste nimed. Teisalt leian, et ei maksa väga tähelepanu pöörata, kas väljamõeldud, s.o tuletatud nimetus (kui artiklis peaks niisuguseid esinema) on põllutöö või maaharimise RK, sest funktsioonid on sageli riigiti erinevad, ja eks siis vastavast artiklist selgu, millega ametiasutus tegeles või ei tegelenud. --kanakukk 13. oktoober 2011, kell 14:28 (EEST).[vasta]
Allikas on näiteks see: http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_N%C3%B5ukogude_Sotsialistliku_Vabariigi_konstitutsioon_%281940%29 Pole ju mõtet eesti keeles reaalselt ja ametlikult kasutatud rahvakomissariaatide/ministeeriumide nimetusi tõlkida vene keelest tänapäeva eesti keelde. Mina ei ole Eesti NSV konstitutsiooni välja mõelnud, ausõna. --Numbriga kärumees 13. oktoober 2011, kell 14:37 (EEST)[vasta]
Nojah, aga see käib ju 1940. aasta kohta. Kui 1917. aastal toimus revolutsioon, siis riikliku julgeolekuasutust nimetati sabotaaži ja kontrrevolutsiooni vastu võitlevaks erakorraliseks komisjoniks, 1934. aastal täitis sarnaseid funktsioone siseasjade rahvakomissariaat, 1946. aastal siseministeerium koos riikliku julgeoleku ministeeriumiga. Ministeeriumite ajal võis keel ja selle varjundid olla hoopis teistsugused kui 1920. aastatel. --kanakukk 13. oktoober 2011, kell 14:52 (EEST).[vasta]
1917. ja 1940 aasta vahel toimus muidugi rahvakomissariaatide ja muude keskasutuste evolutsiooniline (järjepidev) areng, aga revolutsioonilisi muutusi siis enam ei toimunud. Ma ei samasta Tšekaad, OGPU-d, GPU-d, NKVD-d, MVD-d, KGB-d ja mis kõik nende nimed olid (sest need on eri institutsioonid), aga kui ühele institutsioonile on tema tegevusajal eesti keeles ametlik nimi antud, miks peab nüüd seda vene keelest endaleiutatud terminitega tänapäeva eesti keelde tõlkima? 1940. aastal asutati Eesti NSV-s rahvakomissariaadid koosseisus ja nimetustega, nagu nad olid Nõukogude Liidus selleks ajaks välja kujunenud, varem ei olnud Eestis ju rahvakomissariaate olemas (mida ma tahtsingi algul öelda). --Numbriga kärumees 13. oktoober 2011, kell 15:02 (EEST)[vasta]
Siin võiks järgida kaasaegseid eesti ajalehti, näiteks: Enamlaste ministerium. Päevaleht, 30. oktoober 1917, nr. 244, lk. 1. --Numbriga kärumees 22. oktoober 2011, kell 13:23 (EEST)[vasta]

Rahvakomissariaadid Eesti NSV-s 1940. aastail, võrdluseks[muuda lähteteksti]

  • Kergetööstuse rahvakomissariaat
  • Kohaliku tööstuse rk
  • Rahanduse rk
  • Põllutöö rk
  • Kaubanduse rk
  • Siseasjade rk
  • Kohtu rk
  • Tervishoiu rk
  • Hariduse rk
  • Kommunaalmajanduse rk
  • Sotsialkindlustuse rk
  • Töö rk
  • Riigikontrolli rk
  • Riikliku julgeoleku rk
  • Toiduainetetööstuse rk
  • Riigikaitse rk
  • Välisasjade rk
  • Kalatööstuse rk
  • Metsatööstuse rk
  • Põlevkivi- ja keemiatööstuse rk
  • Tehniliste kultuuride rk

--Numbriga kärumees 13. oktoober 2011, kell 13:28 (EEST)[vasta]