Arutelu:Vanem

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vanemateks nimetati vist ka kõiki ülikuid. Andres 13. oktoober 2007, kell 06:46 (UTC)


Siia tuleb link ka Eesti rahvausundi alt. Ma ei tea, mida seal silmas on peetud. Andres 13. oktoober 2007, kell 06:49 (UTC)


Artiklis Lossifoogtikohus on sõnal teine tähendus. Kuidas linkida? Andres 13. oktoober 2007, kell 06:50 (UTC)


Milleks ingliskeelne sõna? Andres 23. oktoober 2009, kell 15:18 (UTC)


Vt. ka ru:Старейшина (Эстония).--Jaanusele 26. märts 2010, kell 15:43 (EET)


tõstan siia välja lõigu, millest kärpisin maha viitamata ja kahtlasema osa (ilmselt kirjutaja enda hypotees, mille minu jaoks piisaval määral kummutab Ülo Tedre viide, kus on juttu pulmavanemast ja saajavanemast kui olulisest aukandjast 19. sajandi eesti keeles):

Sõna "vanem" on käibel tõlkena Läti Henriku "seniorist". Tõenäoliselt oli tegemist ikkagi maaisandaga. Mõiste "vanem" on käibele tulnud rahvusromantismi ajastul, vanemas rahvasõnas see puudub. Ülikuid kutsuti kas isandaiks või kuningaiks.[viide?]

kui leidub mõistlikke viidatavaid allikaid, võiks asja muidugi korralikumalt läbi kirjutada. Ohpuu 10. juuni 2010, kell 15:53 (EEST)


Mis see "toortõlge" tähendab? Andres 31. märts 2011, kell 21:48 (EEST)


artikli avalausesse kirjutatud jutt tundub ikkagi kahtlane, kindlasti on ta viitamata. tegu võib olla yhe eestikeelse Vikipeedia kasutaja isikliku arvamusega, mida ei pruugi olla avaldatud kuskil mujal.

mul on raske rahuldava põhjenduseta näha sõnas vanem neologismi, sest soome sõna on olemas soome keeles (vanhempi 'lapsevanem') ning liivi keeles (vaņīmi), nii et ilmselt on tegu läänemeresoome algkeelde etymologiseeritava sõnaga.

sõna tähenduse evolutsiooniga võib olla teine lugu. see, et sugulussõnadest tuletatakse poliitilise võimu suhteid tähistavaid termineid, peaks olema typoloogiliselt tavaline. Garlieb Merkeli "Wannem Ymanta" võib olla mõjutanud hilisemat pruuki eesti keeles (tõenäoliselt on mõjutanud väga), aga kust tuli Merkelil mõte seda vanema-sõna 18. sajandil kasutada?

igatahes ootan artiklis esitatud arvamuste kohta korralikke viiteid. eesti keele ajaloost ja sõnade tähendusest 13. aastasajal on sama hästi kui võimatu midagi tõsikindlalt öelda. siin saab viidata teadlaste arvamustele, viisakas oleks välja kirjutada ka allikad, millele need arvamused tuginevad, ning dokumenteerida nende arutluskäigud. Ohpuu 14. aprill 2011, kell 10:06 (EEST)

Pealegi on artikli rõhk mõiste asemel sõnal. Sõnasse puutuv on ikkagi lisateave, mis täies mahus kuulub Vikisõnaraamatusse. Selle asemel tuleb rääkida mõistest, olgu siis sõnaga kuidas tahes.
Ma saan nii aru, et on tahetud öelda, et sõnal selles tähenduses puudub järjepidevus muinasajaga. Andres 14. aprill 2011, kell 11:05 (EEST)

Artikkel räägib praegu sõnast, mitte mõistest. Vikipeedias peab esitus olema mõistepõhine. Andres 17. aprill 2011, kell 06:03 (EEST)

Ja kus siis räägitakse muinaseestlaste aukandjast? Andres 17. aprill 2011, kell 06:04 (EEST)

Miks toimetamismärkus on ära võetud? Kõrvaldatud on ainult üks puudus. Andres 19. aprill 2011, kell 18:56 (EEST)