Arutelu:Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Võib-olla saaks selle sisu kuidagi integrerida mõõtühikute loendisse. Pealkirja tuleks igal juhul muuta ja see lehekülg linkida sealt. Andres 25. veebruar 2006, kell 19.36 (UTC)

Arvan, et tuleks kirjutada puuduvate mõõtühikute ariklid vastavalt uute artiklite valmimisele, siit see mõõtühik kustutada.Akra 25. veebruar 2006, kell 22.25 (UTC)
Nojah, aga ma saan nii aru, et selle lehekülje mõte on esitada andmed ülevaatlikul kujul koos. Andres 25. veebruar 2006, kell 22.37 (UTC)
Võibolla on ka seelline artikel vajalik, sellisel juhul tulek seda täiendata ja teha alapealkirjad. Üks mõte veel- kõik algsed mõõtühikud peaksid taanduma näiteks SI süsteemile.Akra 25. veebruar 2006, kell 22.51 (UTC)
Jah, alapealkirjad võiks teha küll. Andres 25. veebruar 2006, kell 23.01 (UTC)


Selline sisu võiks olla ka näiteks artiklites pikkusühik jne. Tegelikult on sääraseid ühikuid veel väga palju. Kui aga siia hakata neid lisama, siis kaob ülevaatlikkus ära. Arvan, et siin võiks piirduda Eestis kasutatud mõõtühikutega. Pealkiri võiks näiteks olla "Eesti vanad mõõtühikud" või midagi sarnast.
SI-süsteemi ühikutes tuleks kõik ühikud avaldada küll.
Praegu ei viita siia ükski lehekülg. Andres 25. veebruar 2006, kell 23.05 (UTC)
Jah samas stiilis alapealkirju mõtlesingi. Kaldun arvama, et kui piirame artiklit eestiga, siis nagunii topitakse siia igasugusei x mõõtühikuid ja keeruline on kontrollida, kas mingil ajal sotimaalt või mujalt tulnud mõisahärra seda ei kasutanud.
Aga, kui esialgu minna seda teed, et teen ära alapealkirjad ja siis lasta kõigil sooviatel siia infotjuurde kirjutada. Mingi aja pärast otsustada, kas tükeldada alalõigud eraldi artikliteks või mitte.

Esialgu nimetada artikel näiteks "Vanad mõõtühikud".

Pealkirjast tekib aga uus küsimus. Kas tänapäeval kasutuses olevad vanad mõõtühikud on vanad?Akra 26. veebruar 2006, kell 21.49 (UTC)
Praegune pealkiri ei sobi kindlasti kohe mitte. Pigem ehk Vanad ja mujal kasutusel olevad mõõtühikud? Tekib probleem, mis mõttes "mujal". St, et mitte Eestis? --- Kuna meil on Eesti Vikipeedia? Ehk siiski sobiks nii? USA-s teatavasti ju jardi-tolli-aakri-pindi-galloni systeem kasutusel. Hiinas omad mõõdud, Indias omad jne. --Lulu 1. märts 2006, kell 21.54 (UTC)
Sest, mis mõttes on toll, küünar, süld, jalg jne "vähem levinud"... ? Maailma mastaabis on hoopis SI systeem "vähem levinud". --Lulu 1. märts 2006, kell 22.02 (UTC)

Maailmas on ja olnud väga palju mõõtühikuid. Minu meelest ei ole sellist artiklit tarvis. Selle asemel tuleks see materjal panna artiklitesse Pikkusühik jne. Andres 29. oktoober 2008, kell 17:14 (UTC)

seda enam, et minu arust eesti meremehed kasutavad meremiili ja kaabeltaud tänaseni - ei ole vananenud. Kust läheb piir uus <-> vana?--Hendrix 29. oktoober 2008, kell 17:25 (UTC)
Nõus, et sellisel kujul artiklit tõesti vaja pole.
Võiks olla artiklid mõõtühik (siia koondaks definitsiooni, lühikese ajaloo, SI- ja teiste tähtsamate süsteemide põhiühikud) ja ajaloolised mõõtühikud, kus käsitletakse jutustavalt erinevate ühiku(süsteemide) kujunemist riikide/piirkondade/keeleruumide kaupa. Seejärel aga mõõtühikusüsteemide artiklid, näiteks vene mõõtühikud, merenduslikud mõõtühikud, paberi mõõtühikud jpm. Teatavas osas need kattuvad ja peavadki kattuma, näiteks vaene miil on pea igal pool ja igas asendis.
Lisaks peaks olema artikkel Eesti mõõtühikud vms., kus oleks siis nii perioodide kui ka kasutusviiside kaupa grupeeritud eri ühikud. Mida lugeda Eesti "omaks" ja mida mitte?
  • Esimene reegel oleks ehk see, et ühikut kasutati maarevisjonide tegemisel ja maksude määramisel.
  • Teine oleks siis ühiku nime esinemine eesti keeles. Üldiselt on eesti rahvas olnud päris usin võõraste ühikute jaoks omi mugandusi välja mõtlema. Ja kui seda ei ole juhtunud, siis pole ka see ühik Eestis tõenäoliselt kasutusel olnud.
Hea näide on kasvõi näiteks persetäi(ü)s, mis kõlab praegu õõvastavalt, kuid millel oli teatud piirkonnas ajalooliselt konkreetne väärtus, võrduv ühik ja etümoloogia. :)
Artikkel võiks aga alles olla niikaua, kuni temas sisalduvate (ehk siis Eestis tuntumate) ühikute märksõnad endale artikli on saanud. --Peremees
Enam-vähem nõus. Jätaksin ainult vahepealt ära "ajaloolised mõõtühikud", samuiti kirjeldaksin mõõtühikuid ka mõõdetavate suuruste kaupa.
Minu meelest on oluline, et iga mõõtühiku kohta, mida saab eraldi nimega nimetada, oleks eraldi artikkel. Siis saaks alati õigesse kohta linkida. Andres 30. oktoober 2008, kell 13:27 (UTC)
Kui "ajaloolised mõõtühikud" ära jätta, siis peaks mõõtühik sisaldama lihtsalt veidi pikemat "lühikest kujunemislugu". Mõõdetavad suurused ja iga eraldi nimega mõõtühik omaette artiklitena kindlasti. Peremees 30. oktoober 2008, kell 13:48 (UTC)
Sõna "vähemlevinud" on grammatiliselt vigane, õige on "vähem levinud" (kokku kirjutatakse hoopis "vähelevinud"). Kuna pealkirja tuleks selle tõttu nagunii muuta, siis kas on kapitaalsema muutmise ettepanekuid. Kuriuss 21. detsember 2015, kell 21:34 (EET)