Arutelu:Vambola (miiniristleja)

Puudub lehekülg "Vambola". Andres 5. märts 2006, kell 19.21 (UTC)

Kas nii tehakse ümber suunamisa rtikleid, kui mitte siis kuidas?

artikel: "Vambola"
tekst: #REDIRECT Vambola (miiniristleja)Akra 5. märts 2006, kell 20.17 (UTC)

Selle artikli nimi, millele ümber suunatakse, tuleb panna topeltnurksulgudesse, muidu on õige. Aga praegusel juhul tuleb pealkirja "Vambola" alla teha mitte ümbersuunamislehekülg (muidu poleks sulgudel siinse artikli pealkirjas mõtet), vaid täpsustuslehekülg või mingile konkreetsele asjale põhendatud artikkel. Andres 5. märts 2006, kell 20.40 (UTC)

Peruus oli tema nimi "Almirante Villar".

Mati Õun on kasutanud oma raamatutes "Wambola" ja laeva enda peale on samuti maalitud nimi "Wambola"! Jürka 6. mai 2007, kell 11:25 (UTC)

See küll rohkem uue miinijahtija "Wambola" jutt. Vastasin kunagi sellele küsimusele Arutelu:Lennuk (miiniristleja) artiklis. Ja kõigil tegijatel juhtub näpukaid.Akra 7. mai 2007, kell 11:51 (UTC)

Veel üks väljavõtte:Postimees 1926 Pealkiri: Kaitselaevastiku laskevõistlused. "Vambola" protesteerib. Neil päevil lõppesid meie kaitselaevastiku laskevõistlused. Võistlustest võttis osa kogu kaitselaevastik. Võistluslaskmistel 4-tollilistest suurtükkidest tuli esikohale miiniristleja "Lennuk", kuna teise ja kolmanda koha miiiniristleja "Vambola" päris. Selle otsusega aga ei jäänud "Vambola"rahule, vaid esines protestiga. Küsimuse otsustab merejõudude juhataja. Laskevõistlustel 75-millimeetristest suurtükkidest sai esimese ja kolmanda auhinna "Lembit" ja teise auh. kahurlaev "Mardus".

Zhanr Sõnum

Väljaanne Postimees

Kuupäev 04.10.1926

Kõige enam juhiks tähelepanu sellele, et fotolt on näha, et laeva enda peale on "Wambola" maalitud... See, mis nad Postimehes avaldavad... kes seda teab... ajakirjanikud võisid ise kah seda "tänapäevastada"... 82.131.22.15 7. mai 2007, kell 12:02 (UTC)

See oli täiendav info. Alus on Pitka memuaarides, mis on sõnasõnalt kirja pandud eelpool mainitud artiklis. Seda pilti sooviks küll näha.Akra 7. mai 2007, kell 12:31 (UTC)

1926. aastal trükiti Postimees gooti kirjas ja gooti kirjas kasutataksegi eesti keeles v asemel w-d! W kasutamine eesti keeles on germanism (eesti keeles ei hääldata v-d ja w-d erinevalt, nagu saksa keeles) ja v on antigermanism (algatatud Jakob Hurdi poolt. Inertsist kasutati w-d eesti keeles veel Eesti ajal edasi (ja vastupidise tendentsina, paralleelselt, kirjutati v ka igal pool kus varem oli w, aga nii v kui w tähendavad sama häälikut.

Fail:Wambola Õuna raamatust.jpg Jürka 7. mai 2007, kell 14:21 (UTC)

?

Sa panid ühe? min paneks veel kaks juurde??. Asi muutub juba sellepärast huvitavaks, et ükski militaarne internetileht ega ka vana Eesti Entsüklopeedia 8 köide ei anna kaksis W'ga nimevarjanti, nemad ometi pidid õiget nimekuju teadma . Sellel pildil on nime osa kõvasti ja kehvasti parandatud. (Suurenda pilti arvutis, näed ka) Aga miks ja milleks see vajalik oli. Ise olen näinud pilti (teine vaade laevast kahjuks endal ei ole), kus laeval on kirjutatud V ga nimi.Akra 7. mai 2007, kell 18:05 (UTC)

Mõned leheküljed, kus on "Wambola" mainitud...

http://users.tkk.fi/~andres/models_lembit.html (kohe täitsa alguses)

http://www.kool.ee/?5756

http://www.mil.ee/merevagi/miinijahtijad.pdf (suuremas jaos küll sellest uuemast laevast juttu, aga "ajaloo" all on ka tollest meie otsitust paar sõna)

http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2333

http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_4.htm (pildi all "Vambola", jutus "Wambola")

Sa räägid, et pildil on "nime osa kõvasti ja kehvasti parandatud"? Mul on siin see Õuna raamat "Lennuk ja Wambola", kus on selgesti näha, et tõesti on "W" kahel erineval pildil loetav. See, et ta sulle sel .jpg pildil kahtlane tundub, see on vaid vilets pildikvaliteet... Kuna .tif pole vikis võimalik üles laadida, siis panin ta mujale üles...

http://www.hot.ee/jurgenkahrik/wambola.tif

Mis puudutab militaarseid internetilehekülgi ja Eesti Entsüklopeedia... ka nemad võivad eksida... nagu on näha www.mil.ee leheküljel, on ka seal vähemalt ühes kohas "Wambola"... Jürka 7. mai 2007, kell 20:44 (UTC)

Sellel .tif varjandil on küll asi korras. Nüüd ei aita enam muud et tõde teada saada, kui tungida dokumentatsiooni. Räägin P.Sammalsoo'ga sellel teemal.Akra 8. mai 2007, kell 06:29 (UTC)

Jään uudiseid ootama... Jürka 9. mai 2007, kell 15:19 (UTC)

Minu meelest tuleb kirjutada "Vambola" sõltumata selles, mis oli laeva peale kirjutatud. W-täht kuulub vana kirjaviisi juurde. Ka EE 12. köites on "Vambola". Andres 13. mai 2007, kell 19:29 (UTC)

Siis Eesti kirjanik Eduard Ludvig Wöhrmann (1863–1934) peaks meil olema hoopis Eduard Ludvig Vöhrmann? ...või isegi Vöörmann?

Nii on 1930. astail kirjutatud küll (konkreetse isiku kohta küll ei tea). Ja muuseas, eesnimi kirjutati vist isegi Eeduard (ametliku perekonnaseisuametnike käsiraamatu järgi).

Noh, ajaloos on nende nimedega igasugu nalja tehtud... eriti nõukogude ajal... aga meil siin Vikis? Kui on Vambola, peaks olema ka Eeduard Vöörman vm...

Kui nimi on saksakeelne, siis jääb w. Peab vaatama ka traditsiooni. Andres 14. mai 2007, kell 17:11 (UTC)

Asja sisuks on ikkagi saksa keelest ülevõetud w-täht (v kaotati eesti alfabeedist koos x, ch, ck ja muude eksootikatega Forseliuse poolt) mis asendati Jakob Hurdi eestvõtmisel v-ga (põhjendusel, et teistes keeltes, peale saksa keele, on sama hääliku märkimisel kasutatav v; Hurt oli ka see mees, kes algatas, ikka samal põhjusel, ülemineku fraktuurilt antiikvale).

Point on selles, et olgu see inimese või laeva nimi... kohelda tuleks neid võrdväärselt... Nii inimene oli eestlane kui ka laev oli eesti laev... ja nii ühel kui teisel juhul on tegemist nimega, mitte pealkirja või millegi muuga (isegi pealkirju ei eestistata)... Jürka 14. mai 2007, kell 17:22 (UTC)

Ma vaatan, et see teema on ikka lahtiseks jäänud... Kuidas siis meie eesti keeles õige on? Kas Eeduard Vöörman ja Vambola või Eduard Ludvig Wöhrmann ja Wambola? Nigu Andres mainis, et kui nimi on saksakeelne, siis jääb "W", nii et ka mina toetan seda teist versiooni. Jürka 16. september 2007, kell 12:08 (UTC)

Millist teist versiooni? Andres 16. september 2007, kell 12:10 (UTC)

Eduard Ludvig Wöhrmann ja Wambola... Jürka 16. september 2007, kell 12:16 (UTC)

Wöhrmann on saksakeelne nimi ja seda ei saa muuta. Aga "Vambolat" pole mingit põhjust W-tähega kirjutada. Ka EE kirjutab V-ga. Andres 16. september 2007, kell 12:38 (UTC)

Kuidas pole põhjust? Selline nimi laevale pandi, täpselt nagu Eduard Wöhrmann andi Eduard Wöhrmannile... Mis EE's on... ei tasu eriti eeskuju võtta, küllap leidub ka tarkades raamatutes igasugu' omaloomingut... Jürka 16. september 2007, kell 12:46 (UTC)

Nojah, aga kõigis eestikeelsetes sõnades, kus w oli, muudeti see v-ks. Andres 16. september 2007, kell 12:56 (UTC)

Aga see pole sõna, see on nimi... ja kui sa ütled, et nimi on ka sõna, siis ka "Wöhrmann" on sõna... Jürka 16. september 2007, kell 13:02 (UTC)

Jah, aga see on saksakeelne sõna. Andres 16. september 2007, kell 13:38 (UTC)

Kreutzwaldi võiks siis Kreutsvaldiks teha? Too oli küll eestlane... Jürka 16. september 2007, kell 13:41 (UTC)

See ei puutu asjasse. Nimi on saksakeelne. Andres 16. september 2007, kell 14:07 (UTC)

No Wambola nimi on ka saksakeelne... See on ju täiesti analoogiline olukord... Jürka 16. september 2007, kell 14:14 (UTC)

See ei puutu asjasse. Nimi on saksakeelne. Andres 16. september 2007, kell 14:07 (UTC)

No ise ütled ka, et saksakeelne, siis peab ju "Wambola" olema, kui saksakeelne... Jürka 16. september 2007, kell 14:36 (UTC)

Mul läks redigeerimiskonfliktiga järg käest ära. Pean silmas, et "Kreutzwald" on saksakeelne nimi, "Wambola"/"Vambola" eestikeelne. Andres 16. september 2007, kell 14:40 (UTC)

Akra pildi kohta... See jääb juba raamatu kirjutajate südametunnistusele, kuidas seal kirjas on... Mati Õuna raamatutes on alati ja igalpool "Wambola", nii et see ei ütle midagi... Ma olen üles pannud pildi, kus on näha, et laeva enda peal oli "Wambola"... Jürka 16. september 2007, kell 14:27 (UTC)

Fail:Vambola nimi.jpg

Ristiisa peaks ju teadma kuidas nime kirjutatakse tema lõppetas käsikirja 23. aprillil 1921.Akra 16. september 2007, kell 14:28 (UTC)

Akra, kas pilt on originaalraamatust või mõnest järeltrükist? Jürka 16. september 2007, kell 14:32 (UTC)

Väljavõtte on orginaalraamatust. Trükitud "Eesti Kirjastuse ühisuse kirjastuses" Trükikoda Dunkri tn 2. Aastaarvu pole Raamatu lõppus on: Käsikiri lõpetatud Tallinnas 23.aprillil 1921.Akra 16. september 2007, kell 14:46 (UTC)

Küsige keelenõust, kuidas tuleb kirjutada.

Teie loogika järgi peaks sellest ajast rääkides kirjutama "Eesti Wabariik". Andres 16. september 2007, kell 14:35 (UTC)

Aga kui ametlikult selline riigi nimi kunagi oli, siis tollest ajast rääkides oleks muidugi õige "Wabariik" öelda, kuid... Vaat', selline asi nagu "vabariik"... see pole ainult nimi, see on ka riigi vorm vm... Et siis... Eesti Vabariik oli tol ajal olemas, aga Eesti Wabariigi nime all... Et siis... Sel põhjusel võib Wabariiki nimetada Vabariigiks, sest riik on sama... varem oli nimi Wabariik, nüüd Vabariik, riik on sama, aga nimi muutunud... Meil on vikis kombeks kasutada (näiteks ka inimeste puhul, ja laevade) viimast nime (siis tuleb eraldi sulgudesse vm sünninimi ja eelmised nimed)... Jürka 16. september 2007, kell 14:45 (UTC)

Ei muudetud mitte riigi nime, vaid kirjaviisi.

Kui näiteks antakse välja tolleaegsete kirjanike teoseid, siis kindlasti asendatakse w v-ga, seda ka raamatute pealkirjades. Andres 16. september 2007, kell 14:55 (UTC)

Nimede ortograafilisi variante võib sellegipooolest märkida. Viimast nimevarianti kasutatakse ainult pealkirjades, ja seda kindlasti mitte alati. Sellist reeglit meil pole. Andres 16. september 2007, kell 14:57 (UTC)

Sellega olen nõus, et see ei ole reegel ja kasutatakse vaid pealkirjades ja definitsioonis... Kui see oleks reegel, siis selle laeva artikkel peaks kandma hoopis pealkirja "Almirante Villar"... Aga too mulle mõni näide mõnest inimese nimest, kellel "W" on "V'ga" asendatud... Nimede eestistamine on teine teema... Oma suguvõsast toon näiteks, et "Neevingust" sai "Neevits"... aga see on eestistamine, mitte kirjapildi muutmine... Ja kui leiad mulle mõne näite, siis kes seda ütleb, milline nimi on saksa nimi, mille "W" jäetakse "W'ks" ja teine on... on küll samasugune, aga eesti nimi, mille "W'st" tehakse "V"? On ju eesti keeles igasugu -valdisid... Kindlasti on ka Kreutsvalde meil ringi lippamas, aga miks siis vana Reinhold ikka veel Kreutzwald on? Jürka 16. september 2007, kell 15:03 (UTC)

Ma ei tea konkreetseid näiteid, aga kui näiteks inimese nimi oli vanas kirjaviisis Wambola Wana, siis uues kirjaviisis on ta Vambola Vana. Saksa ja eesti nimede eristamine ilmselt päris range ei ole. Mina ei ole keelemees ega oska kõigile küsimustele vastata. Palun pöördu keelenõu poole, sealt saad autoriteetse seisukoha. Andres 16. september 2007, kell 15:12 (UTC)

Kas Kõrgesaare all mõeldakse Kõrksaart või mõnda teist saart? Andres 6. august 2007, kell 18:04 (UTC)

Ei, kindlasti mitte Kõrgsaart, tegemist on Soome lahes oleva saarega Lavansaare lähistel. Millisega täpselt ma ei tea. Akra 7. august 2007, kell 08:48 (UTC)

Vambola nimest[muuda lähteteksti]

Võib-olla toob see natuke minu väidetele argumente juurde, et Vambola kirjutati niimodi. Kusjuures juhin tähelepanu sellele et W ei ole sõnadest Merewägi kuhugi kadunud. See pilt on tehtud täna Narva Hermanni linnuses Eesti mereväevormide näitusel.Akra 21. oktoober 2007, kell 16:32 (UTC)