Arutelu:Vaindloo hiidrahn
Kas Vaindloo hiidrahn on ikka tuntud ka Toodrikivi nime all? Osmussaare lähistel meres paikneb üks Toodrikivi (neugrundbertšast, kõrgusega 11 meetrit, ümbermõõduga 54 meetrit ja mahuga ligi 1200 kuupmeetrit). Kas toodrikivisid on siis rohkem? iffcool 30. august 2007, kell 15:37 (UTC)
Kust sa sellise info leidsid??? Osmussaarel on Kirikukivi, ja veel mõned, aga need on "pisikesed" kivid..Zosma 31. august 2007, kell 16:52 (UTC)
- Ma olen Osmussaarel käinud ja tea missuguseid rahne seal leidub (... ega väga ei leidu. Vene sõjavägi kasutas suure osa nendest ehitusel ära). See Toodrikivi paikevat nimelt täies ulatuses meres. Loe tolle kivi kohta lähemalt näiteks siit.
- Kahtlus nime suhtes tekkis, kui hakkasin koostama artiklit: Eesti hiidrahnude loend ja ma ei näinud kuskil, et Vaindloo hiidrahnu ka Toodrikiviks nimetatakse (samuti kohendasin sellega seoses mitmeid teisi hiidrahnude kohta käivaid artikleid).
- Lisaks paistab mulle problemaatilisena, et sarnase nimega rahnusid on palju ja, et Vikipeedias ei pruugi kõik rahnud õige nime all olla. Näiteks artikkel Rohuneeme rändrahn (arutelu). Samuti võivad mõnede rahnude nimed olla natuke sobimatult lühendatud. iffcool 1. september 2007, kell 19:46 (UTC)
Osmussaarel 0n 26m ümbermõõduga Kirikukivi...veealuseid kivisid üldiselt kusagil arvesse pole võetud...toodrikiviks (meremärk) ei nimetata veealuseid asju veel enamgi...Zosma 2. september 2007, kell 05:10 (UTC)
- Tolle Toodrikivi kohta toon välja lõigu:
- Vägevaim hiidrahn võib asuda mere põhjas. Kui maapealsete hiidrahnude osas on mahukaim siiski Ehalkivi, siis kuidas on lood hiidrahnudega Eesti rannavetes? Nende seas on teada vähemalt üks esikoha kandidaat, millel väga isevärki koostis ja päritolu. See on Osmussaare lähedal asuv Toodrikivi. Kivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki, kuid vee all on ta kohalike meremeeste seas tuntud kui salalik kari. Selle hiidrahnu nimi tuleneb sõnast tooder, mis tähendab meremärki...
- Ajakiri Loodus, Rändrahnudelt rikkaim maa Euroopas
- Vägevaim hiidrahn võib asuda mere põhjas. Kui maapealsete hiidrahnude osas on mahukaim siiski Ehalkivi, siis kuidas on lood hiidrahnudega Eesti rannavetes? Nende seas on teada vähemalt üks esikoha kandidaat, millel väga isevärki koostis ja päritolu. See on Osmussaare lähedal asuv Toodrikivi. Kivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki, kuid vee all on ta kohalike meremeeste seas tuntud kui salalik kari. Selle hiidrahnu nimi tuleneb sõnast tooder, mis tähendab meremärki...
- Vaindloo hiidrahnu kohta ei näinud ma aga ühtegi kohta kus seda ka Toodrikiviks nimetatud oleks (mis küll ei tähenda, et see ei või seda nime kanda). Samas ei ole mul mitte mingisugustki vastava teema (st. rändrahnude) kohta käivat kirjandust. Pole kuskilt kindlalt järgi kontrollida.
- Kui Sa tead hiidrahne siis võid julgesti seda loetelu (Eesti hiidrahnude loend) täiendada. Mul hetkel suhteliselt vähe vaba aega ja seega ma ei jõua sellega väga tegeleda. Saaks nõnda selle loetelu kiiremini valmis. iffcool 2. september 2007, kell 19:22 (UTC)
- Tolle Toodrikivi kohta toon välja lõigu:
Ilmselt võib sull ka õigus olla Toodrikivi osas...hakkasin mõtlema, et kust allikast ma seda Vaindloo=Toodrikivi varianti kunagi lugenud olen ja ei tule kohe isegi meelde, ""Lahemaa kivid"" see vist polnud...võtan siis Toodrikivi Vaindloolt igaks juhuks ära...Zosma 2. september 2007, kell 19:43 (UTC)
Kas koordinaatides kasutatakse punkti? Andres 9. juuli 2008, kell 20:15 (UTC)
Marko.Eesti, ma ei kirjutaks siin ja mujal esimesse lausesse, et on kivi looduskaitsealune. See on üldise kirjelduse ja asukoha kõrval spetsiifiline. Selle asemel võiks tagapool mainida täpsemat kaitsestaatust (üksikobjekt või jääb kaitseala piiresse) ja/või kaitse alla võtmise aega. Pikne 28. detsember 2022, kell 20:16 (EET)