Arutelu:Vaatlus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas loodusteadlased, kes tegelevad vaatlustega on ka teadusfilosoofid? Siim 21:08, 9 Dec 2004 (UTC)

Kui nad väga kaua ja põhjalikult vaatlevad, saavad neist filosoofia doktorid. ;) - Urmas 21:12, 9 Dec 2004 (UTC)

"Vaatlus on teadusfilosoofias tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast taju abil" ei ole just õnnestunud formuleering, sellest jääb tõesti mulje, et jutt on "tähelepanekute tegemisest teadusfilosoofias", mida (muuhulgas) abistab fyysilise maailma tajumine. Ehkki jällegi, vaatluse mõiste ei kuulu yhegi eriteaduse uurimisvaldkonda. Parem sõnastus oleks abiks kyll. (Ja filosoofia doktorid kipuvad neist (loodus)teadlastest kyll saama, kes konkreetsete probleemide asemel yldmõistetest huvituvad. Jaan Kivistik ja Madis Kõiv on minu teada näiteks fyysikud, Enn Kasak astronoom, Rein Vihalemm keemik ja Ylo Matjus psyhholoog; filosoofiharidusega filosoofe Eestis peaaegu et polegi.) --Oop 21:37, 9 Dec 2004 (UTC)

Kategooria "teadusfilosoofia" asemel piisab täiesti kategooriast "teadus". Vaatlus on klassikaline teaduslik uurimismeetod, kus protsessi käiku ei mõjutata. Sarnased üldised teaduse mõisted saavad väga hästi hakkama ka ilma filosoofide abita :) Mina saan aru, et Urmas mõtles filosoofiadoktori kraadi Ph.D, selle saamiseks õnneks filosoofiaga tegelema ei pea. Nimetus on lihtsalt relikt Newtoni aegadest. Siim 21:48, 9 Dec 2004 (UTC)

Sellal, kui mina veel füüsikat õppisin, oli doktorantidele "Teadusfilosoofia ja metodoloogia" kursus kohustuslik. Kui ma nüüd õigesti mäletan. Praegust seisu ei tea, võib-olla on 3+2 õppekava doktorid sellest kohustusest priid. Mida ma tegelikult õelda tahtsin: sellised üldised teaduse mõisted, nagu näiteks 'vaatlus' võivad ju väga hästi ilma filosoofide abita hakkama saada, paraku on aga nende üle arutlemine ja nende defineerimine teadusfilosoofia ainevald. Priitp 22:16, 9 Dec 2004 (UTC)
Jah, just tsiteerisin teises kohas Dennettit, kordan tõlkes ja mälu järgi: "Ei ole olemas filosoofiavaba teadust, on vaid teadus, mis enda filosoofilisi eeldusi ei teadvusta." Eelarvamustevaba objektiivne vaatlus ei ole kahjuks võimalik, selle popperliku ideaali tyhjusest on juba mõnda aega tagasi ka aru saadud. Just selliste naiivse lähenemise taga olevate loogikavigade demonstreerimisega on suur osa teadusfilosoofidest ka tegelenud. Iga vaatluse ja eksperimendi eelduseks on teatav mõisteaparatuur, mis põhimõtteliselt välistab protsessi objektiivse ehk igakylgse kirjeldamise, vaatluse eelduseks on teatav eeltõlgendus. Vastasel juhul võiks jäädagi iga liivakybeme kukkumist lõputult kirjeldama, lähtuvalt kõigist võimalikest kirjelduskeeltest ja aspektidest. Loomulikult on paratamatu, et relevantsed parameetrid tuleb juba eelnevalt eristada irrelevantsetest. Paraku tähendab see, et uurija eeldab ka ennast juba ette teadvat, millised parameetrid on relevantsed ja millised mitte. Kuna teaduse loomuses on pyyda pidevalt tegeleda just nimelt uudsete probleemidega, parameetrite valikul tuleb aga toetuda eelnevale kogemusele, teaduse senisele traditsioonile, võib parameetrite valik mõjutada ka tulemusi. Kvantmehhaanika ajaloo yks suuremaid probleeme on olnud vaadeldamatute parameetrite teoreetilise eeldatavuse lubatavus - XX sajandi alguses ei oleks kellelegi pähegi tulnud hakata määrama mikroosakeste veidrust või ilu, vaevalt isegi spinni; XXI sajandi alguses peetakse neid aeg-ajalt siiski oluliseks. Algselt polnud aga selliste parameetrite relevantsus või puhtteoreetiliselt (ja paljude arvates ebakindlalt) põhjendatud postuleerimise mõttekuski sugugi enesestmõistetav. Nii et siin on puhtloodusteaduslik näide vaatluse põhimõttelisest ja välditamatust subjektiivsusest. Loodusteadus(t)ele on enda teoreetiliste eelduste teadvustamine sama tähtis kui igale muule teadusharule, q.e.d. Ja kordan uuesti, yldmõisted nagu "vaatlus", "katse", "teadus", "loodusseadus", "teaduslik progress", "hypotees", "teooria" jms ei kuulu yksikteaduste uurimisvaldkonda, sellega tegeleb just nimelt teadusfilosoofia. Mida võib muidugi vastavalt soovile ignoreerida, kreatsionistid ignoreerivad näiteks nii teadust kui selle filosoofiat, pluralistlikus yhiskonnas on see täiesti lubatav. (Ehkki teadus - nagu filosoofiagi - sai alguse just reflektiivse, enesekriitilise distsipliinina - aga mis meil sellest, eks ole, see on ju relikt.) :P --Oop 22:38, 9 Dec 2004 (UTC)--Oop 22:38, 9 Dec 2004 (UTC)

Mina olen süüdi halvas definitsioonis, püüan leida parema. Andres 09:07, 10 Dec 2004 (UTC)

Ma tühistasin muudatused järgmistel põhjustel. Reaalsus on laiem mõiste kui füüsiline maailm, tajuda saab ainult füüsilist maailma. Tõsi küll, võib kasutada ka mingit teist väljendit. Vaatlus ei anna kuidagi faktilisemaid tulemusi kui katse. Peale selle, kui fakt on see, mis tegelikult on, siis vaatlus ei taga, et saadakse fakt. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 21:48 (EET)[vasta]

Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast, reaalsusest meeltetaju abil... Mis eristab füüsilist maailma ja reaalsust? Kas vaatlus pole ka selle füüsilise maailma osa, reaalsuse vaatlemine, mida inimene oma meeltega ei taju. Näiteks mikroskoopiline maailm, mida keegi vaatleb on ju ka vaatlus. Küsimus on tehnikas. Nimelik 23:50, 30. jaanuar 2016
Kui ma teen tähelepanekuid oma teadvusest introspektsiooni teel, siis see ei ole vaatlus. Teadvus ei ole füüsilise maailma osa, küll aga on reaalsuse osa, või vähemalt nii me arvame. Samas aga pole selge, kas füüsiline maailm on reaalne.
Mikroskoopilist maailma tajutakse meeltega kaudselt. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2016, kell 23:56 (EET)[vasta]