Arutelu:Välismõju

Olemata majandusteadlane, tundub mõiste "välismõju" mugandatuna inglise "Externality"-st pisut eksitav. Kohasem oleks ehk "välisus". Saksa keeles vastab sellele mõiste "Externer Effekt" või "Externalität", millega kirjeldatakse majandusotsuste kompenseerimata mõju kaasamata osapoolele. Mõju ei ole sama, mis seda mõju majandusteoreetiliselt kirjeldav mõiste! Soome mõiste "ulkoisvaikutus" matkimine ei tundu hea.

See termin on ka majandusteaduses käibel. Andres (arutelu) 4. august 2019, kell 10:16 (EEST)

Selles asi ongi, et (eesti keelde mugandamisel) ebaõnnestunud termin tekitab kasutamisel muudkui segadust juurde. Eesliide "välis-" tekitab mulje, et mõju tuleb kuskilt väljast, seega justkui "mõjutaks tehingut/majandust väljastpoolt". Tegelikult käib mõju kaasas igasuguse tehinguga, ellu viidud majandusotsusega. Esialgu tundub, et see mõju on tühine, ebaoluline (eriti antud hetkel). Sest ei arvestata, mis saab pärast. Loodetakse, et inim- ja loodusressursid on ammendamatud ja jääksaadused lihtsalt hajuvad... Pigem võib majandusteoreetiliselt väita, et otsuse (sise)mõju suundub tehingust/majandusest väljapoole. Küsimus on selles, kas tulude-kulude arvestamises neid pikaajalisi ja kaugeleulatuvaid mõjusid arvesse võetakse - seega, kas need mõjud on hinnavälised või -sisesed. Majandusprotsessi liiga kitsarinnaline käsitus, toodete elukaarest vaid väga lühikese lõigu arvestamine ongi viinud ressursside drastilise kahanemiseni ja ulatuslike keskkonnaprobleemideni, mis ähvardavad koguni kogu tööstustsivilisatsiooni jätkusuutlikkust. Seega võib öelda, et just välisuse, kuid mitte "välismõju" tõttu põhjustavad miljardid mikroökonoomikas käsitatud arvestamatajätmised makroökonoomilisi probleeme ja otsuseid, nagu näiteks maksud, mis taas avalduvad mikroökonoomilises tehingus/hinnas. Samuti ei tundu mõistlikuna piirata "välismõju"/välisuse kasutusvaldkonda mikroökonoomikaga. Vt ingl.k.: https://journals.openedition.org/oeconomia/366