Arutelu:Uususund
religioosne, eetiline, vaimne ja/või filosoofiline liikumine
- Kui liikumine ei ole religioosne, miks teda siis nimetatakse uususundiks? Andres 27. september 2006, kell 10:46 (UTC)
Religiooni piirid on üldse ähmased - nt saientoloogia või Rajneeshi sannyasinid. Mõni grupp võib ise pidada end mittereligioosseks, aga vaatlejad jälle vastupidi. Või ka teistpidi.
- Nõus, et piirid on ähmased. Aga see, kes kasutab sõna "uususund", ju eeldab, et tegu on religiooniga? Andres 27. september 2006, kell 13:55 (UTC)
- Ei tea midagi. Oletan, et nt kaalujälgijate gruppide tegevust võib fantaasiaküllane vaatleja teatud vaatenurga alt käsitleda kui uususulist liikumist :)
ei ole osa ühestki denominatsioonist
- Mis on denominatsioon? Kui uususuline liikumine hakkab algusest peale ennast kuidagi nimetama ja kõigile denominatsioonidele vastandama, kas ta siis ei ole uususund? Andres 27. september 2006, kell 10:46 (UTC)
Denominatsioon on uskkond. Teisest küsimusest ei saa aru.
- Kui denominatsioon on uskkond, siis ka uususund kui uskkond on denominatsioon?
- Teise poole mõte on see, et kui uususuline liikumine hakkab algusest peale ennast kuidagi nimetama ja kõigile denominatsioonidele vastandama, siis ta on kindlasti denominatsioon. Sul on aga öeldud, et tegemist ei ole osaga ühestki denominatsioonist, denominatsioon on ju aga iseenese osa.
- Kas kristlus moodustab ühe või mitu denominatsiooni? Andres 27. september 2006, kell 13:55 (UTC)
neutraalse asendusena sektile või kultus
- Sellisel juhul peaks artiklites Sekt ja Kultus räägitama sellestsamast asjast? Siis ei oleks tarvis mitut artiklit? Andres 27. september 2006, kell 10:46 (UTC)
Sektina mõistetakse valdavalt traditsioonilisest uskkonnast lahku lööjaid, mitte n-ö tühjalt kohalt tekkinud gruppi. Kultus jälle on natuke laiem mõiste, eriti eesti keeles.
- Kui neil sõnadel on teistsugused tähendused kui sõnal "uususund", siis kuidas saab neid sõnu asendada sõnaga "uususund"? Andres 27. september 2006, kell 13:55 (UTC)
- Minu arusaamist mööda võeti levinud aga ebatäpsete terminite asemele kasutusele uus ja loodetavasti täpsem või vähemalt n-ö poliitiliselt korrektsem. Iseasi, kas tegelikult selgust juurde tuli.
Mõned tänapäeval traditsiooniliseks peetavad usundid olid tekkimise ajal olemuselt uususulised liikumised.
Mis tähendab "olemuselt uususundilised"? Kõik usundid on ju kunagi tekkinud ning on olnud aeg, mil nad olid tekkinud lähiminevikus. Andres 27. september 2006, kell 10:46 (UTC)
Põliste loodususundite puhul on üsna kahtlane nende tekkimisest ja ligilähedaseltki määratavast tekkeajast rääkida.
- Saan aru, et nende tekkeaeg ei ole teada. Aga miks ei saa rääkida nende tekkimisest? Andres 27. september 2006, kell 13:55 (UTC)
- Kas saab rääkida inimese tekkimisest? Tegelikult on võimalik, et uususunditena käsitletakse eeskätt selliseid, mille rajajad ja alusepanijad on teada. Ma 100% ei julge seda küll väita.
samuti mõnede uuemate kristluse harude puhul
- Kas kristluse uued harud siis muidu ei lähe selle definitsiooni alla? Andres 27. september 2006, kell 10:46 (UTC)
Kui nad peavad end ja neid peetakse osaks kristlikust uskkonnast, siis nagu ei läheks ju.
- Sain aru. Tähendab, denominatsioon on kristlus tervikuna. Aga kas näiteks Jehoova tunnistajad on uususund? (On vaieldav, kas nad on kristlased.)
- Kust mina tean? :)
- Parem oleks kasutada sõna "denominatsioon" asemel sõna "uskkond". Andres 27. september 2006, kell 13:55 (UTC)
Mõiste võeti kasutusele neutraalse asendusena sektile või kultus, mida mõned tajusid halvustavana.
- Võtsin selle lause esialgu välja ülalmainitud kaalutlustel. Selle saaks võib-olla tagasi panna, kui selgemalt sõnastada. Andres 27. september 2006, kell 14:49 (UTC)
Esimesteks uususunditeks ehk võiks pidada valgustuslikku vabamüürlust - mis sisuliselt on masinate ja teaduse arenedes tekkinud alternatiivusund kristlusele. Sh prantsuse revolutsiooni käigus avaldunud Ülim Olend, insenertehnilised tööriist-sümbolid jne. Pisut hiljem tekkis sellele vastukaaluks ka romantiline uususundite laine - Wagner selle liikumise üheks väljenduseks. Mõlemad kristlusele alternatiivsed mütoloogiad ja usuliikumised on aktiivsed tänaseni. Kui aga hakata nn teaduslikus arutelus hetke ökomarksismi, hipindust, neodruidismi (meie oludes võib lihtsalt kokku võtta ka kanepiiha) kuidagigi seostama siinse (Eesti) kunagise oletatava rahvausundiga, on see mu meelest erakordselt ohtlik. Miskit siiski on teada - kombineerituna kristlusega - milline oli siinsete elanike ligikaudne arusaam maailma toimimisest nii 19. saj kanti.Pisikesi kilde on ka varasemast. Kas 18. või 19. sajandil olime me agraarrahvas v6i loodusrahvas? Side metsaga oli seotud niivõrd, kuivõrd oli kohalikul rahval õigust tegeleda küttimise ja kalastamisega. 19. sajandi puhul oli eestlane aga keskmisest parema lugemis- ja kirjutamisoskusega eurooplane - kindlasti mitte lausvaene ja rõhutud, nagu üritatakse siiani väita. Iirlased surid sel ajal nälga nagu kärbsed, kui eestlased sõid pekki ja vene mõjudel tegeleseid rahumeeli alkoholismiga. --Vaher (arutelu) 30. juuni 2017, kell 15:52 (EEST)