Arutelu:Uraniborg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Illustratsioonid tuleb nähtavaks teha. Andres 05:53, 26 juuni 2005 (UTC)

peaks vist tegema sarnaselt "toimeta" mallile "templi" millega märgistada selliseid artikleid kus on vaja pildid "korda teha": commonsist leida või sinna laadida(?) --TarmoK 06:39, 26 juuni 2005 (UTC)
Jah, see on hea mõte. Andres 06:55, 26 juuni 2005 (UTC)
Siin alustuseks variant. Mõtteid/arvamusi/parandusi teksti osas ("artikli arutelust" on tegelikult link)
Mida panna selle malli nimeks? --TarmoK 07:37, 26 juuni 2005 (UTC)
Lisa artiklisse pilte Wikimedia Commons projektist või lae sinna teisest vikipeediast.

Vaata lisainfot artikli arutelust.

Tegin paar pisiparandust. Arvan, et "lae" asemel peaks olema "laadi üles". Malli nimeks pakun "pildidkorda". Andres 07:51, 26 juuni 2005 (UTC)

seda "lae" / "laadi üles" arutelu oli kunagi siin, ei mäleta kuhu sellega jõuti ... "lae" kõlab mulle "voolavamalt" kui "laadi üles sinna" mis paneb mind iga kord mõtlema et mida see tähendab. ... kuid minu pärast olgu mis tahes
võib olla pealkirjaks "lisapildid" või midagi sellist, sest sama "templit" võiks kasutada ju ka seal kus veel ei ole pilte, nagu sa oled mitmele artiklile lisanud viiteid kust võiks leida pilti --TarmoK 08:33, 26 juuni 2005 (UTC)
Võib-olla siis lihtsalt "pildid".
Veel. "lae" või "laadi üles" asemel oleks minu meelest parem "tuleb laadida" või "tuleb üles laadida". Andres 08:52, 26 juuni 2005 (UTC)

"Varieteet" ja "sort" on erinevad asjad. Võib-olla küll oleks õigem rääkida sortidest, seda tuleks kontrollida. Andres 23. oktoober 2006, kell 07:29 (UTC)

Sordid on minu teada õigupoolest varieteedid ehk teisendid, mis on tekkinud kunstliku valiku tulemusena. Seega peaks "varieteet" igAL JUHul õige olema. Andres 23. oktoober 2006, kell 09:10 (UTC)
Jah, aga sordid on suupärasem ja aianduses tavalisem. Tiina357 24. oktoober 2006, kell 23:41 (UTC)
Muidugi. Lihtsalt ma ei ole kindel, kas inglise vikis, kust ma selle arvatavasti võtsin, peetakse silma aretatud sorte või looduslikke teisendeid. Andres 25. oktoober 2006, kell 10:21 (UTC)

Inglise vikis on veel üks pilt. Andres 23. oktoober 2006, kell 23:05 (UTC)

Millist Sa mõtled? Kas on vaja veel pilte? Tiina357 24. oktoober 2006, kell 23:41 (UTC)
Palun vabandust, see pilt on nüüd tagasi. Commonsis kaotati duplikaat, milletõttu see pilt muutus vahepeal nähtamatuks. Andres 25. oktoober 2006, kell 10:21 (UTC)

Lossis oli ka sisseseade alkeemia-alaseks uurimistööks.

Miks see lause on välja jäetud? Andres 25. oktoober 2006, kell 10:25 (UTC)
Ei ole välja jäetud, vaid ümber tõstetud. Tiina357 25. oktoober 2006, kell 12:08 (UTC)

olid ühed teleskoopide eelse aja viimased observatooriumid

Kas on mõeldud seda, et nad kuulusid viimaste observatooriumide hulka, mis ehitati enne teleskoobi leiutamist?
Jah.Tiina357 25. oktoober 2006, kell 12:08 (UTC)
"ühed viimased" ei ole hea väljend. Andres 25. oktoober 2006, kell 10:28 (UTC)

Johannes Kepler Tycho Brahe assistendina[muuda lähteteksti]

Johannes Kepler oli Tycho Brahe assistent küll, kuid mitte Uraniborgis. Sellepärast leian, et laused Kepleri kohta ei kuulu sellesse artiklisse. Andres 9. aprill 2011, kell 00:35 (EEST)

Tycho Brahe assistendiks sai Uraniborgi observatooriumis ka Johannes Kepler. 1601. aastal sai Kepler temalt päranduseks neljakümne aasta jooksul kogunenud andmed tähtede ja planeetide liikumise kohta, millele tuginedes sõnastas ta kolm planeetide liikumise seadust (Kepleri seadused)[1].

Võtsin need laused välja, sest esimene on ekslik ja teine on eksitav. Need võiks ümber sõnastada, aga siis nad peaksid olema teises kontekstis.
Kepler sai Tycho assistendiks küll, aga alles kolm asstat pärast seda, kui Tycho oli sunnitud Uraniborgist lahkuma. Neist asjust on juttu artiklites Tycho Brahe ja Johannes Kepler. Andmed, mida Kepler kasutada sai, olid muidugi suuremalt jaolt Uraniborgis kogutud, ja selles suhtes on seos Uraniborgiga muidugi olemas. Praegu aga jääb mulje, nagu nad oleksid Uraniborgis koos töötanud ja Kepler veel pärast teda. Andres 10. aprill 2011, kell 09:05 (EEST)
Toodud andmed on kindlate ja autoriteetsete viidetega. Vastavates artiklites aga viited puuduvad. Ehki kipun neid uskuma taastasin artikli vanal kujul. Kui tahad muuta ja täpsustada, siis tee seda. Aga milleks kohe kustutada? See pole koolitund vaid koostöö võimalus.--Ivo Vahur 10. aprill 2011, kell 11:15 (EEST)
Esiteks, ma ei kustutanud kohe, vaid kirjutasin kõigepealt arutelulehele. Et ma vastust ei saanud, siis ma tegutsesin omapäid, et mul kogu lugu meelest ära ei läheks.
Minu vastuseks oli see, et ma viisin esimese lause täpsemalt vastavusse viidatava algallikaga. See osutus aga juba täilikult ekslikuks.
Teiseks, ma ei kustutanud päris ära, vaid lihtsalt tõstsin arutelulehele, et neid materjale oleks võimalik kasutada.
Teises lauses öeldus pole põhjust kahelda. Esimese lause puhul usun, et tegu on eksitusega, kuigi ma tõesti ei esitanud autoriteetseid viiteid. Need tuleb muidugi leida.
Usun ka ise, et seal on tegemist vist tavalise eksitusega, mis suurte andmematerjalide üldistamisel ja äratoomisel on küllalt tavalised. (Head näited on selles kohta on O. Spengleri ja A. Toynbee tööd.)
Need kaks lauset ei sobi praegusesse kohta ka pärast ümbertegemist, sest koos lõigu esimese lausega jääb neist eksitav mulje või jääb arusaamatuks, mis seos neil esimese lausega on.
Leian, et öeldu ei ole selle artikli seisukohast esmaoluline, nii et ei ole midagi katki, kui see on artiklist väljas, kuni mõeldakse välja, kuidas ja kuhu see panna. Mina ei oska panna ning annan teistele võimaluse. Andres 10. aprill 2011, kell 12:21 (EEST)
Minu meelest võivad need materjalid jääda ka peale ümbertegemist siia, sest aitavad esile tuua Uraniborgi mingit seotust ja sellest tulenevat osa teadusloos esimese teadusastusena. Aga praegu on seal küll eksitavat. Proovin väheke ise ümber korraldada aga üks viide vist siis kaob.


See raamat on Kepleri elulugu. Kui lugeda alates 96. leheküljest (või vajaduse korral terve raamat läbi lugeda), siis on selge, et Kepler Uraniborgis ei käinud. Sellest raamatust saab artiklisse Johannes Kepler kindlasti palju viiteid ja küllap ka täiendust. Andres 10. aprill 2011, kell 12:31 (EEST)
See raamat on Tycho Brahe elulugu. Võiks hakata lugema kuskilt 430. lehekülje kandist. Leian, et need kaks raamatut on usaldatavamad kui artiklis viidatud allikas, mis ei ole spetsiaalselt sellele teemale pühendatud. Andres 10. aprill 2011, kell 12:38 (EEST)

Tõstsin need kaks lauset allapoole eraldi lõiguks ning liitsin üheks lauseks. Andres 10. aprill 2011, kell 14:01 (EEST)

  1. Roger Osborne. Tsivilisatsioon. Varrak, 2006 lk 237

eelarve[muuda lähteteksti]

NASA rahastamine tippajal oli 4,4% USA riigieelarvest, mitte 0,4%