Arutelu:Tugev hape

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vikilingid on valesti. Artikkel en:Acid strength viitab siia. Jaanus.kalde (arutelu) 28. november 2013, kell 15:10 (EET)Reply[vasta]

Pakun artiklid "Nõrk hape" ja "Tugev hape" kokku võtta artikli alla "Hape". (Või siis võtaks vähemalt artiklid "Tugev hape" ja "Nõrk hape" mingil moel kokku.

1) Artiklis "Nõrk hape" on vaid üks lause ja 4 linki.

2) Mis mõte on neid lahus hoida?

Kuna happe nõrkus/tugevus sõltubki peamiselt dissotsiatsiooni astmest, võtaksin ma nad kokku ning teeks alapealkirjad artiklisse "Hape".

Tegu on

  • Täpploendi liige tugeva happega, kui diss.aste on üle 30%
  • Täpploendi liige keskmise tugevusega, kui diss.aste on 3-30%
  • Täpploendi liige nõrga happega, kui diss. aste on <3%

Hergi Karik "Üldine keemia" lk 94-95.

Eraldi võib ka välja tuua tugevuse sõltuvust hapnikhapete puhul.

HxEOy

1) x=y - nõrk hape jne..

Mis arvate?--Aksu851 (arutelu) 17. juuni 2014, kell 22:08 (EEST)Reply[vasta]

Võib ju teha artiklid Happe tugevus (nagu inglise viki) en:Acid strength) ja dissotsiatsiooniaste, aga sellised artiklid nagu Tugev hape ja Nõrk hape peaksid ka olema, isegi kui tekib dubleerimist, sest nii on lugejal kergem orienteeruda. Artiklid Tugev hape ja Nõrk hape saab teiste vikide eeskujul ka pikemaks kirjutada. Artiklist Hape oleks teemat raskem leida, sest see artikkel läheb pikaks. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 03:24 (EEST)Reply[vasta]

No aga on olemas ka keskmise tugevusega happed... Kas need tuleks lugeda siis nõrkade alla (nagu koolis tavaliselt loetakse) või tuleks veel kolmaski artikkel?--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 11:05 (EEST)Reply[vasta]

Tuntuimad tugevad happed - selle pealkirja all olev hapete järjestus ei meeldi miskipärast mulle. (See Harvardi leht väidab teisiti kui raamat. Millisest tuleks lähtuda? http://evans.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf)

N.L.Glinka "Üldine keemia"

Soolhape, vesinikbromiidhape (broomvesinikhape), vesinikhodiidhape (joodvesinikhape), lämmastikhape - nende dissotsiatsiooni aste on kõigil 92%.

Väävelhape 58%

Kuidas saab väävelhape olla tugevam kui lämmastikhape sel juhul?--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 11:21 (EEST)Reply[vasta]

Keskmise tugevusega happe kohta võib küll eraldi lehe teha. Kui nõrku mõistetakse kahes mõttes, tuleb seegi selgelt välja öelda. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 11:57 (EEST)Reply[vasta]
Millist allikat tugevusjärjestuse kohta uskuda jne, seda küsi õpetajalt. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 11:59 (EEST)Reply[vasta]

Kummaliseks jääb ka perkloorhappe pKa, milleks on -10. Tegelikuses ei peaks olema perkloorhappel üldse dissotsiatsioonikonstanti.

K=aruut/1-a*C ; kus a on dissotsiatsiooniaste ja C on molaarne kontsentratsioon.

Perkloorhape jaguneb 100%-liselt ioonideks (nõrgas lahuses täiesti kindlalt) K=1ruut=1-1*C=1ruut/0*C

Nulliga ei saa jagada, seega konstant puudub. Mis teooria järgi seal Harvardi lehel võetud on? Mis kontsentratsioonidest juttu käib? (Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooni aste.)

PS: Harvardi lingi lõpp on ka ebakorrektne .pd asemel peaks olema .pdf (ei osanud muuta). --Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 12:11 (EEST)Reply[vasta]

Arutlesime pikalt selle üle ega tegelikult ongi keemias see jama, et sõltub kui vana allikas on jne, kuid kui mingi Harvardi fail on ega see ei tähenda, et ta vastab 100% tõele. Võib-olla tegi selle mingi tudeng, kel vähe aimu jne. (Ei tea kindlalt muidugi)

Aga kunas perkloorhappel on pKa märgitud, siis paneb see mind veidi kahtlema, tavalt vaadeldakse dissotsiatsiooni astet nõrkades lahustes siiski (0,1M jne).

Paneks siis raamatu järgi? (Eesti keelne ka pealekauba) - 2 raamatut väidab erinevaid andmeid (protsente jne), kuid samasugust järjestust. "Üldine keemia" - Karik ; "Üldina keemia" Glinka.--Aksu851 (arutelu) 18. juuni 2014, kell 12:15 (EEST)Reply[vasta]

Pane siis raamatu järgi ning pane viide juurde. Kui meil teadmisi lisandub, siis saab täiendada-parandada. Kasutaja:Elvimi käest võib ka keemia asja küsida. Andres (arutelu) 18. juuni 2014, kell 18:16 (EEST)Reply[vasta]