Arutelu:Tsiteerimine
Intervikid ei ole heas temaatilises vastavuses, ja ma tahaksin, et ka tsitaadi kohta oleks eraldi artikkel. Panin kolm intervikit, mis enam-vähem sobivad, aga robotid muidugi... Andres 1. september 2010, kell 13:50 (EEST)
- Juba ongi. Andres 1. september 2010, kell 17:27 (EEST)
Link Allikas läheb valesse kohta. Lehekülg Allikas (täpsustus) ei ütle, kuidas siin tuleks linkida. Andres 1. september 2010, kell 13:56 (EEST)
Sel artiklil võiks olla mingi kategooria. Pakun ajakirjandust, teadust ja võib-olla toimetamist, kui selline kategooria juhtumisi olema peaks. Lisasin infoallika kirjelduse Allika täpsustusse. --Oop 1. september 2010, kell 14:57 (EEST)
Vajalik oleks lisada suhe plagiaadi mõistega.
- Ma ei näe plagiaadil tsiteerimisega otsest seost. Kui plagieeritakse, siis ju ei tsiteerita. Andres 1. september 2010, kell 17:27 (EEST)
Minu meelest pole tsiteerimisest ja tsitaadist eraldi artiklites kirjutamine kuigi põhjendatav. Loomulik oleks tsitaadist ja selle kasutamisest ehk tsiteerimisest ühest artiklist lugeda. Pikne 1. september 2010, kell 17:13 (EEST)
- Ma ei tahaks artiklis tsiteerimise kohta rääkida tsitaadikogumikest ja üldse tsitaatidest kui tsiteeritavatest tekstilõikudest. See on ju hoopis teine teema. Ja muide, siin ei tahaks rääkida ka viidete vormistamisest ja autoriõigustest. Andres 1. september 2010, kell 17:25 (EEST)
- Esialgu, jah, sisu suuresti kattub. No vast muutub vahe ajapikku selgemaks. Aga, muuseas, tsitaadi ja plagiaadi vahe võiks mainitud olla kyll. Mis veel? "Kastist" ma päris ei kirjutaks, see on segasevõitu sõna. Ja suulises kõnes võib teha ka sõrmededega jutumärgid õhku, ehkki see kõõlub juba jutumärkide kahe funktsiooni piiril tsitaadi ja iroonia tähistena. Teisalt - tsiteerimise rõhutamine kannabki tihti iroonilist funktsiooni, nt märkus "kirjaviis muutmata". --Oop 1. september 2010, kell 18:41 (EEST)
- Plagiaat on teise autori mõtete edasiandmine ilma autorile viitamata. Seejuures pole oluline, kas tema mõtteid refereeritakse või kirjutatakse sõna-sõnalt maha. Sellepärast ma ei näe otsest seost siinse artikli teemaga. Plagiaati on küll kohane mainida artiklis Tsiteerimine (teadus), mis peab silmas tsiteerimist mis tahes kujul viitamisena (äramainimisena) hoolimata sellest, kas tsiteerimist või isegi refereerimist üldse toimub.
- Asendasin sõna "kast" sõnaga "raamistus".
- Ma ei ole näinud, et keegi tsiteerimisel jutumärgid õhku teeks, kuigi see põhimõtteliselt on võimalik. Selles artiklis siin ei lähe tsiteerimise alla mingi väljendi kasutamine distantseerumisega. Aga tõenäoliselt tuleb praegust sõnastust täpsustada.
- See on nüüd huvitav küsimus, kas "kirjaviis muutmata" on tsiteerimise marker. Minu meelest ei ole, sest muidu peaks ütlema, et trükiväljaanded tsiteerivad oma autoreid. Andres 1. september 2010, kell 19:36 (EEST)
- Noh, "kirjaviis muutmata" rõhutab edastatud teksti autentsust ja see võib kaasneda nii tervikteksti kui ka tsiteeritud tekstilõiguga. Aga rõhutamine seostub tihtipeale irooniaga. Ytleme nii, et ta on ehk otseselt mitte tsiteerimise, vaid autentsuse marker. Ent tsiteerimise yks tunnus on autentsus, esitaja garanteeritud vastavus mujal asuvale originaalile. --Oop 2. september 2010, kell 14:45 (EEST)
- Kui tsiteerimist mõista keelefilosoofilises tähenduses, siis on tsiteerimise markeriga tegu küll; aga see artikkel räägib tsiteerimisest tavatähenduses. Andres 2. september 2010, kell 15:25 (EEST)
- Noh, "kirjaviis muutmata" rõhutab edastatud teksti autentsust ja see võib kaasneda nii tervikteksti kui ka tsiteeritud tekstilõiguga. Aga rõhutamine seostub tihtipeale irooniaga. Ytleme nii, et ta on ehk otseselt mitte tsiteerimise, vaid autentsuse marker. Ent tsiteerimise yks tunnus on autentsus, esitaja garanteeritud vastavus mujal asuvale originaalile. --Oop 2. september 2010, kell 14:45 (EEST)
- Esialgu, jah, sisu suuresti kattub. No vast muutub vahe ajapikku selgemaks. Aga, muuseas, tsitaadi ja plagiaadi vahe võiks mainitud olla kyll. Mis veel? "Kastist" ma päris ei kirjutaks, see on segasevõitu sõna. Ja suulises kõnes võib teha ka sõrmededega jutumärgid õhku, ehkki see kõõlub juba jutumärkide kahe funktsiooni piiril tsitaadi ja iroonia tähistena. Teisalt - tsiteerimise rõhutamine kannabki tihti iroonilist funktsiooni, nt märkus "kirjaviis muutmata". --Oop 1. september 2010, kell 18:41 (EEST)