Arutelu:Trühvel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Miks niisugune pealkiri?

Trühvel on trühvli viljakeha? Andres 4. november 2011, kell 00:41 (EET)[vasta]

Endiselt on arusaamatu, millest artikkel räägib. Nii ei saa ka pealkirju korrastada. Andres 14. november 2011, kell 10:46 (EET)[vasta]
Terminit kasutatakse nii viljakeha kui seene enda kohta. Mitmuses "Trühvlid" teeks teema arusaadavamaks? Trühvliotsing 14. november 2011, kell 11:46 (EET)[vasta]
Mitte eriti. Kui jutt on toiduainest, siis võiks minu meelest küll olla pealkirjaks "Trühvlid". Aga siis tuleb otsustada ka teised pealkirjad. Andres 15. november 2011, kell 02:22 (EET)[vasta]
"Trühvel" ei saa ju korraga tähendada nii viljakeha tüüpi kui taksonoomilist üksust. Küsimus on selles, kas trühvlimoodustajad seened on ühtse päritoluga? Kui jah, siis on tegemist süstemaatilise rühmaga. Kui ei, siis on tegemist viljakeha tüübiga. Kui kasutada terminit mõlema tähenduse jaoks segamini, siis tekibki lause nagu "Trühvel on trühvli viljakeha" - mis ei seleta ju midagi. --Auli 17. november 2011, kell 23:24 (EET)[vasta]

Pealkiri võiks olla "Trühvel". Andres 21. november 2011, kell 16:24 (EET)[vasta]

Retsensioon[muuda lähteteksti]

Artikkel on sisukas ja asjakohane, tutvustab põhjalikult trühvlite tuntuimaid liike ja kasutusviise. Illustreerivaid pilte, skeeme või kaarte võiks olla rohkem, kuid ilmselt võib nende leidmine osutuda keeruliseks. Trühvlite kulinaarset kasutust ja selle ajalugu on tutvustatud üsna detailselt, vastukaaluks võiks olla juttu ka nende seente bioloogiast. Sissejuhatuses on seda veidi käsitletud, kuid ehk võiks see olla eraldi peatükina ja veidi põhjalikum, kuna kirjeldamise all on bioloogia-alane objekt. Ülesehitus vastab Vikipeedia headele tavadele ning sisaldab piisavalt siselinke, kuigi tekkis küsimus, miks mõned artiklis mainitud riigid (ja keeled) on viidatud ning teised mitte. Tekstis leidub aga mõningaid sisulisi küsitavusi ja palju vormilisi vigu, millest mitmed tulenevad vastava ingliskeelse artikli otsesest või väärast tõlkimisest. Järgnevalt toon punktidena välja mõned tähelepanekud.

Sisulised küsimused:

  • Artikli avalause on tautoloogiline („Trühvliks nimetatakse trühvli viljakeha“) ning sissejuhatusest jääb trühvli definitsioon segaseks. Kas trühvlid on rühm seeni, mis moodustavad teatud omadustega viljakehi, või on trühvlid teatud omadustega viljakehad, mida moodustavad mitmed seeneperekonnad? Võib-olla kasutatakse seda terminit mõlema jaoks, kuid sel juhul peaks mainima ka teisi perekondi (peale Tuberi), kes trühvleid moodustavad.
  • Eelmisest vastuolust lähtuvalt on tekstis kasutatud läbisegi „trühviliik“ ja „trühvlitüüp“. Jääb segaseks, kas tegemist on taksonoomiliste liikide või viljakeha tüüpidega.
  • Mõnede tutvustatud liikide kohta kasutatakse sõna „korjatakse“, teiste kohta „kultiveeritakse“. Kui see eristus on relevantne, siis võiks sellele rohkem tähelepanu pöörata ning tuua välja, milliseid kasvatatakse ja milliseid mitte. Inglisekeelse artikli vastavatest lausetest aga ei leia viiteid nende kasvatamisele, vaid korjamisele, mistõttu ei ole õige kasutada sõna „kultiveerimine“.

Tõlkevead:

  • Itaalia regiooni nimetus eesti ja itaalia keeles on Piemonte, mitte inglisepärane Piedmont
  • Trühvlite kohta kasutatakse artiklis sõna „toodang“ ja „toodetakse“, kuid tegemist on ju metsikute liikidega. „Produce“ inglise keeles ei vasta üks-üheselt sõnadele „tootmine, produtseerimine“, vaid selle tähendusväli on palju laiem. Sellest tuleneb ka paradoks lauses „80% Prantsusmaal toodetud trühvlitest pärinevad spetsiaalselt istutatud trühvliistandustest“ Kui ainult 80% tuleb istandustest, siis järelikult ju ülejäänud 20% ei toodeta, vaid korjatakse loodusest ning seega ei või neid kõiki nimetada „toodetud trühvliteks“. Samast tõlkeveast tuleneb selline ebakorrektsus nagu „trühvleid produtseerivate tammepuude tõrudest“ (tammed ei tooda trühvleid).
  • Mitte „tonnmeeter“, vaid „tonn“
  • „Trühvlite kultiveerimisel mõistetamatuks jäävad meetodid, nagu Jean-Anthelme Brillat-Savarin (1825) märkis iseloomuliku skeptitsismiga“ Lause mõte jääb väga segaseks, ilmselt tulenevalt sõna „elude“ valest tõlkest ingliskeelsest artiklist.
  • Sõna „ekstraheerimine“ on valesti kasutatud, vastava pealkirja all räägitakse trühvlite leidmisest
  • koeratõug Lagotto Romagnolo on eesti keeles romagna veekoer
  • pâté“ on eesti keeles "pasteet", "foie gras" on "hanemaksapasteet"

Lausete struktuur ja stiil:

  • „on leitavad“ ei ole eesti keeles hea stiil, samuti „T.melamporumi maksumus“, „nii väga sarnane“, „sedasi“
  • „Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud iseärasused, mis eritavad spetsiifilist lõhna.“ Halb sõnastus. Lõhna ei erita iseärasused, vaid mingid iseäralikud struktuurid või organid.
  • „selle tingib kõrgus“ ei kõla loomulikult, seda lauset võiks ümber sõnastada
  • jääb arusaamatuks, mida tähendab „Tuber lyonii, sün. texense“ Lisaks ei kasutata pärast lühendit punkti.
  • „Esmakordselt mainiti trühvleid neo-sumerite kirjutistes, milles kaasati Amoriitide armee söömisharjumusi“ Halb sõnastus, „kaasati“ asemel võiks olla nt „kirjeldati“. Lause lõpus on üksik sulg.
  • “arvati olevat mõistatusliku päritoluga“ Halb sõnastus, pakuksin välja lihtsalt „päritolu oli mõistatuslik“
  • kliima kohta ei saa öelda „hetkel“
  • kui tegemist on mükoriisaga (sümbioos), siis ei saa öelda, et puude juured on „trühvliga nakatunud“
  • veel mõned laused, mida võiks paremini sõnastada: „Selle tulemusel jäädi ilma trühvlikultuuride kasvatamiseks vajaminevate meetodite tundmisest“, „Seda tehakse eesmärgiga võimalikult vähe kallist toiduainet raisata.“, „Enamik trühvliõlist, mida võib turult leida, on tehtud sünteetilise ühendi põhjal, nagu seda on 2,4-dithiapentaan.“

Muud vormistusküsimused:

  • Kõikide mainitud puuliikide või -perekondade juures võiks olla nii eesti- kui ladinakeelne nimetus.
  • Eestikeelsed liiginimetused ei pea olema jutumärkides (nt lõigus „Teised liigid“).

Lisaks leidub artiklis väiksemaid ortograafilisi vigu (eksimusi sidesõnade, kirjavahemärkide, sõnade järjekorraga ning näpuvead), kuid nende ükshaaval väljatoomine ei oleks siinkohal otstarbekas. Soovitan autoril tekst tähelepanelikult läbi töötada ning sooritada keeleline korrektuur. Viitamine on artiklis küllaltki põhjalik, allikad on mitmekesised ning paistavad küllaltki usaldusväärsed. Viidete vormistamine ei ole korrektne: mitmete viidete puhul on toodud link, kuid mainimata jäetud viidatava teksti nimi, autor, avaldamise koht ja kuupäev. Paistab, et viited on ingliskeelsest artiklist otse kopeeritud ilma kontrollimata: nt viited nr 4 ja 13 ei toimi, nr 24 ei vii õigesse kohta ning nr 9 vajab uuendamist. Üldiselt võib öelda, et tegemist on sisutiheda ja hea artikliga, kuid vormistamisega peaks veel tegelema.

--Auli 10. november 2011, kell 22:45 (EET)[vasta]


  • Lauses "Viljakehi moodustatakse..." võib viimase koma ära jätta
  • Kui kõrvuti on esitatud taksoni eestikeelne ja ladinakeelne nimetus, siis võiks linkida ainult ühte
  • Itaalia põhjaosast Langhe' piirkonnast, mis asub Piemonte regioonis Alba linna lähedal
  • arvu ja ühiku vahel on tühik
  • mormoriseeringuga ?
  • Guinnessi rekordite raamat
  • kas "The Marche" on Marche?
  • Plutarchos
  • Lesboselt, Kartaagost
  • François I
  • üheskäeskoos; selles lauses võib koma ära jätta
  • Musta trühvli maitse on võrreldes valge trühvli omaga
  • Jaapanlased on andnud sellele nimetuse "tugev umami"
  • Juhul, kui
  • momentaanselt
  • nad kas riivivad need
  • Trühvliõli lõigu esimeses lauses võib ära jätta sõna "selleks"
  • vaata, et viidetes oleksid kuupäevad eestipäraselt kirjutatud ja muud sõnad ka, mida saab tõlkida
  • ja see mõistatuslik Maailma Laat on Maailmanäitus

Adeliine 27. november 2011, kell 01:43 (EET)[vasta]



Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 08:12 (EEST)[vasta]