Arutelu:Terrorism
Leheküljelt Kategooria:Terrorism.
Selline jutt ei käi kategoorialehekülgedel, vaid artiklilehekülgedel. Andres 4. august 2006, kell 23:56 (UTC)
Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Andres 4. august 2006, kell 23:56 (UTC)
- Kategooria juures ei või täiendavat lühiselgitust olla ?????
- Kategooria ei ole ette nähtud sisulise jutu jaoks. Seal võivad olla selgitused selle kohta, mis kriteeriumide alusel artikleid selle kategooria alla kategoriseeritakse, ning selgitus, kas ja milline loend sellele kategooriale vastab. Andres 5. august 2006, kell 02:11 (UTC)
Selle artikli üks puudus seisneb selles, et ületähtsustatakse legaaldefinitsiooni. Legaaldefinitsioonid on mõiste suhtes sekundaarsed ning omavad tähtsust ainult juriidilises kontekstis. Andres 5. august 2006, kell 02:11 (UTC)
Terrorism partatamatult oma olemuselt seotud legaaldefinitsiooniga, kuna ühel või teisel moel rikkub teiste õigusi - õigust elule, õigust varale, õigust tervisele. Kõik need küsimused aga on väga tihedalt seotud just nimelt õigusruumiga.
- Juriidilises kontekstis on terrorism tõesti seotud õigusruumiga. Seetõttu tuleks terrorismi kirjeldada ka erinevates õigusruumides. Aga esmaselt on terrorismi mõiste seotud ideedeajalooga. Tuleb rääkida ka sellest, mida mittejuristid on terrorismi all mõistnud, enne kui see mõiste juristide kätte sattus. Andres 5. august 2006, kell 02:19 (UTC)
Aga esmaselt on terrorismi mõiste seotud ideedeajalooga.
- See väide on nüüd küll rohkem klaviatuurist pigistatud kui vastavuses tegelikkusega.
- Kõigi nö "esimeste" "terrorismi" aktsioonide puhul oli tegu sõjalise taktikaga aga mitte mingite ideede või ideoloogiatega.
- Sõjalise taktika puhul aga on tegu niivõrd laialivalguva mõistega, omades pea mitusada eri tähendust (taktikalist võtet) lausa, siis selle lahtikirjutamine on elutöö või enam.
- Ma ei saa sellest argumnendist aru. Jutt ei ole mitte terrorismi ajaloost, vaid terrorismi mõiste ajaloost.
- Minu meelest sõjanduses sellist terminit ei ole, aga ma võin ka eksida. Kui sõjanduses on terrorismi mõiste, siis see ei tähenda, et kõigis taktikalistest võtetest siin tuleks kirjutada. Igast niisugusest võttest tuleks kirjutada eraldi leheküljel. Siin tuleks kirjutada terrorismist üldse.
- Minu mõte on selles, et sõna "terrorism" ei kasutata ainult juriidilises, vaid ka ja eelkõige poliitilises ja eetilises kontekstis. Seepärast ei saa artiklis piirduda juriidilise terrorismimõistega.
- Sõna "terrorism" ei ole ju juristide väljamõeldis? Kui see on nii, siis oli terrorismi mõiste olemas juba enne, kui tekkis juriidiline terrorismimõiste. Andres 5. august 2006, kell 15:15 (UTC)
- Minu meelest? Kas see muudab olematuks. Sõjanduses on täielikult olemas nii käsitlus sõjalisest strateegiast, mis tugineb terrorismile ja sõjaline taktika mida nimetatakse terrorismiks. Paraku ei ole need materjalid just sellised, mida tsiviilisikute seas levitatakse, mistõttu hetkel puudub mul ka nendele ametlik ligipääs. Seepärast ei saa nendele ka avalikult viidata, mis aga ei muuda olematuks asjaolu, et sõjaasjanduses puudub mõiste terrorism. Ma tõin oma kommentaaris välja, et sõjaasjanduses on selline mõiste kasutusel, kuid selle all mõistetakse erinevaid võtteid ning eri riikide armeedes need isegi ei kattu.
- Kirjutasin ju, et võin eksida. Sellisel juhul võib kirjutada terrorismi mõistest sõjanduses, niipalju kui see on võimalik. Asjadest, mille kohta mingit avalikku infot ei ole, pole nähtavasti võimalik kirjutada, sest neid asju ei saa kontrollida. Andres 5. august 2006, kell 16:35 (UTC)
- Samuti ei pruugi kõigi nende võtete väljatoomine olla võimalik, sest nende levitamise (publitseerimise) eest võib sattuda õiguskaitseorganite (nt KAPO) kõrgendatud tähelepanu alla, mis tingib hulgaliselt ebameeldivusi nii avaldajale endale kui tema lähedastele.
- Sel juhul on vaevalt võimalik seda Vikipeedias teha. Andres 5. august 2006, kell 16:35 (UTC)
"poliitilises kontekstis"
- Poliitilises kontekstis püüavad poliitikud mitte defineerida seda mõistet ja väldivad seda täielikult. Eesmärk on pigem mõiste abil manipuleerida. Tegelikult peaks poliitik tuginema terminit kasutades just legaaldefinitsioonile ennekõike või kui ta seda teeb mõnes muus kontekstis, siis seda ka välja tooma. Minul isiklikult puudub võimalus aga ka tahe hakata intervjueerima poliitikud, et mida nad mõistet kasutades silmas pidasid.
- Miks peaks sõna kasutama ainult legaaldefinitsiooni alusel? Ma ei näe selleks mingit põhjust. Välja arvatud siis, kui mõne inimese kohta öeldakse, et ta on terrorist. Ja ka sel juhul saab väita, et sõna ei ole kasutatud juriidilises tähenduses. Veel enam kehtib öeldu mittepoliitikute kohta, kes võivad seda sõna kasutada eetilises kontekstis.
- Seda, kuidas poliitikud on seda sõna kasutanud, on juba enne Sind uuritud. Andres 5. august 2006, kell 16:35 (UTC)
Kuna terrorism on EV seadusandluse järgi kuritegu, siis ka mõiste kasutamisel peab selle kasutaja alati silmas pidama, et nimetades kedagi terroristiks, siis võidakse alati tema vastu esitada süüdistus laimus. EV õigusruumis on terrorism selgelt defineeritud kuriteona, mistõttu mõiste kasutamisele ükskõik millises kontekstis on kokkupuude selle legaaldefinitsiooniga. Nimetatud juhul kehtib nn süü presumptsioon, mis tähendab seda, et vastutusest vabanemiseks peab laimaja tõendama teise isiku kohta avaldatud andmete vastavust tegelikkusele (mitte vastupidi) või siis seda, et ta ei ole valeinformatsiooni avaldamises süüdi. Nii näiteks ei saa me öelda kurjategija igaühe kohta, kuna isik ei ole kriminaalkorras karistatud. Küll aga võib alati öelda, et keegi pani toime kuriteo tunnustega teo kuna tunnused on ilmsed, seda kas ta on kuriteos süüdi otsustab kohus. Siin on oluline erinevus, kas me ütleme kellegi süüdi olevat või toome välja, et ta tegi teo, mis vastab kuriteo kirjeldusele. Samuti võib öelda kurja tegija, pätt jne.
- Selliseid raskusi ei teki, kui me räägime terrorismi mõistest. Andres 5. august 2006, kell 16:35 (UTC)
Inglise vikis on terve artikkel en:Definition of terrorism terrorismi erinevatest definitsioonidest.
Samuti oleks õpetlik vaadata artiklit en:Terrorism. Muidugi on vastavad artiklid ka teistes keeltes. Andres 5. august 2006, kell 16:35 (UTC)
Panen ette liita artiklid Terrorism ja Terrorist ja teha põhiartikliks Terrorism. Arvan, et see võiks aidata kaasa praeguse segadiku kõrvaldamisele.
Praegusest terrorismi artiklist väärib minu arvates alles jätmist üksnes järgmine osa:
- Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud.
- Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.
Ülejäänu on tarbetult üksikasjalik ja mitte eriti asjatundlik karistusseadustiku süüteokoosseisu lahtikirjutus. Kuigi terrorismi defineerimise probleemil on suur tähtsus, ei ole Eesti õigusele eriti tähelepanu mõtet pöörata, kuna terrorism on ennekõike piiriülene nähtus. --193.40.5.245 9. august 2006, kell 14:44 (UTC)
- Leian, et selles artiklis peaks olema alajaotus ka eesti karistusõiguse mõiste kohta. Vaevalt tasub seda (vähemalt esialgu) eraldi artiklisse panna. Kui esitus ei ole asjatundlik, tuleb seda täiustada.
- Pooldan sobiva materjali ületoomist siia artiklist Terrorist, kuid minu meelest kuuluvad terroristi mõiste käsitlus ning terroristide loetlemine pigem sinna. Eraldi artikkel peaks olema ka Terroristlik organisatsioon. Kui nende mõistete ja nähtuste üksikasjalik käsitlus sellest artiklist siin välja jätta, jääb siia rohkem ruumi. Andres 9. august 2006, kell 15:07 (UTC)
Jätsin selle osa välja, sest see ei ütle võrreldes eelmise alajaotusega midagi uut.
Selgitus
[muuda lähteteksti]Kui tegu on pandud toime kas:
- * sõja provotseerimiseks
- * rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks
- * poliitilisel eesmärgil
- * usulisel eesmärgil
ja teoga kaasnes(id) või sooviti saavutada mõni allnimetatud tagajärg:
- * tervisekahju
- * surm
- * vara hõivamine
- * vara rikkumine
- * vara hävitamine
siis on tegu terrorism.
Näited:
- Tervisekahju tekitamine sõja provotseerimiseks = terrorism
- Sõnavõtt sõja provotseerimiseks <> terrorism
- Vara rikkumine usulisel eesmärgil = terrorim
- Tapmine usulisel eesmärgil = terrorism
- Vara hävitamine abielutruuduse rikkumise kättemaksuks <> terrorism
Andres 9. august 2006, kell 15:09 (UTC)
välisviiteid
[muuda lähteteksti]Vägivald ei ole ainult terrorism. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 10:24 (EEST)
(nt metsavennad)