Arutelu:Teod

ma ei tea kas üldse ja kui siis kuidas siit viidata Judson Laipply youtube'i videole The Evolution of Dance ehk TEOD http://www.youtube.com/watch?feature=player_profilepage&v=dMH0bHeiRNg -- Ahsoous 2. november 2011, kell 17:53 (EET)[vasta]

Tänan idee eest, kuid isiklikult ei pea ma selle mainimist küll vajalikuks. Tegemist on ju väga vähe tuntud nähtusega ning veel vähem levinud lühendiga, vaevalt et eestikeelsel lugejal seostub sõnaga "teod" eelkõige see mainitud video.--Auli 10. november 2011, kell 23:13 (EET)[vasta]

Ei seda et see sellega seostub ma ei arvagi, küsimus on täpsustusmärkuses. Sellega, et see väga vähe tuntud nähtus on ma muide ei nõustu, tegu peaks olema youtube'is kõige enim kordi vaadatud videoga üldse -- Ahsoous 10. november 2011, kell 23:22 (EET)[vasta]

Retsensioon[muuda lähteteksti]

Meeldiv, et artikkel on peamiselt koostatud raamatu põhjal ning lisaks sellele ise materjali erinevatest allikatest juurde otsitud ega pole tegemist toortõlkega. Artikkel on piisavalt põhjalik: kaetud on enamik teemaga seonduvatest valdkondadest ning välja on toodud erinevad alajaotused, mis muudavad artikli liigendatuks ja hästi jälgitavaks. Kuid alateemasid peaks kindlasti täiendama, kuna artikli pikkus jääb alla 10 000 tähemärgi (koos tühikutega). Täiendatavaks alateemaks võiks olla näiteks „Eesti teod“, kuna sellele saaks kindlasti midagi veel juurde kirjutada (levik). Keeleliselt üsnagi kvaliteetne: laused eesti keele grammatikareeglitest lähtuvalt korrektse struktuuri ja stiiliga, mistõttu kergesti ja üheselt mõistetavad. Komade ning kokku- ja lahkukirjutamise poolest enam-vähem laitmatu, samuti struktuuri ja stiili poolest. Kuigi esines mõningaid eksimusi:

Lause „Eestis on kirjeldatud 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki“ esineb nii sissejuhatavas osas kui alateema „Eesti teod“ all. Kas seda on kaks korda vaja rõhutada?
Alateema „Ehitus“ 5. rida – „/.../ elundite täielikus redutseerumiseni /.../“ – „täielikus“ „s“ ülearune.
Alateema „Toitumine“ esimeses lauses – „/.../ toituvad taimede erinevatest osadest, nagu lehed, viljad ja puukoor, kõdunevad taimeosad /.../“ – „nagu“ ees ei ole koma, kuna tegemist on võrdlusega. Ning „kõdunevad taimeosad“ peaks ümber nimetama, kuna lahti seletava osa sees on juba „/.../ taimede erinevatest osadest /.../“.
Alateema „Sigimine ja areng“ viimases lauses – „/.../ eristatakse erinevaid vastsetüüpe /.../“ – pole vajadust sõnale „erinevaid“.
Alateema „Seedimine“ 2. rida – „/.../ maosisu põhjal võimalik määrata tema dieeti /.../“ – „dieet“ pole eesti keeles laialdaselt kasutatav termin toitumise väljendamiseks.
Alateema „Hingamine“ esimese lause – „Hingamine toimub lõpuste või kopsudega, selle tunnuse alusel /.../“ – koma pole kõige sobivam, ehk oleks parem mõttekriips ning sellele lisaks täpsustus, et mis tunnuse alusel.
Alateema „Süstemaatika“ 5. rea „mõnedel rühmadel“ võiks asendada ainsusega ehk siis „mõnel rühmal“.

Artikkel on hästi illustreeritud: piltide ja teksti vahekord on paigas. Samuti on heaks abivahendiks joonis tigude morfoloogia ja siseehituse kohta. Tekst on korrektselt vormistatud viidetega, mis pärinevad autoriteetsetest allikatest. Samuti toimivad kõik lisatud lingid. Esimese viite puhul puuduvad viidatava materjali autor, kirjastus, väljaandmiskoht, kuupäev. Siselinke võiks palju rohkem olla, nii et kõik tähtsamad mõisted viidatud saaksid. Artikkel on vormistatud lähtuvalt Vikipeedia reeglitest: struktuur ja artikliosade järjekord on paigas. Üldjoontes on tegu sobiva sisu ja korrektselt vormistatud artikliga, kuigi teksti võiks olla rohkem.

Trühvliotsing 11. november 2011, kell 01:26 (EET)[vasta]

Minu meelest on Eesti tigude liikide arvu kordamine õigustatud. Andres 11. november 2011, kell 02:01 (EET)[vasta]

Aitäh täienduste eest, viisin vastavad parandused sisse. Õigustan siiski koma kasutamist lauses "„/.../ toituvad taimede erinevatest osadest, nagu lehed, viljad ja puukoor, kõdunevad taimeosad /.../“, kuna tegemist ei ole võrdlusega, vaid "nagu" kasutatakse tähenduses "näiteks", mistõttu näeb reegel ette koma kasutust. "Eesti tigude" lõigu kohta võiks kindlasti veidi pikemalt kirjutada, kuid ilmselt oleks otstarbekam täiendada artikleid iga liigi kohta eraldi, kuna kõikide Eesti tigude kohta üldistavaid järeldusi teha ei ole lihtne. Parandasin sõnastust nimetatud lausetes. --Auli 11. november 2011, kell 14:14 (EET)[vasta]

Leidsin ühe näpuvea (Elupaiga alajaotuses).

seedimise alajaotuses paneksin mõttekriipsu (võta redigeerimiskasti alt): "kitiinne lõugplaadike – hõõrel ehk raadula".
hingamise alajaotuses peaks sidekriipsu asemel olema mõttekriips
Kontrolli üle punased lingid, kas lingivad algvormile. Omadussõnu algvormile ei lingita, link moodustatakse nt [[monofüleetilisus|monofüleetiline]].
Süstemaatika alajaotuses mõttekriipsud.
Eelnevalt kasutusel olevad → Varem kasutusel olnud

Muidu väga tubli! Adeliine 19. november 2011, kell 22:48 (EET)[vasta]

Palun kontrolli üle kõik punased lingid. Nimisõnade korral peab link viima nimetavas käändes vormile (nt [[aort]]e), omadussõna korral nimisõnalisele mõistele (nt [[monofüleetilisus|monofüleetilised]]). Adeliine 3. detsember 2011, kell 16:53 (EET)[vasta]

Eesti liikide arv on lisatud ebasidusalt. Andres (arutelu) 10. september 2016, kell 00:52 (EEST)[vasta]