Arutelu:Tehumardi öölahing

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Millisest Kogulast siin on jutt? Andres 4. august 2006, kell 12:11 (UTC)


liikusid pealetungivad Nõukogude relvajõud Lääne-Saaremaa suunas põhja poolt Mullutu-Suurlahte

Kas see tähendab, et nad läksid läbi vee? Andres 30. september 2006, kell 17:48 (UTC)
Ausalt, mõtle peaga, mitte sabaga. Lahest põhja poolt tähendab ju maad mööda. Taivo 30. september 2006, kell 18:51 (UTC)
Ma ei kujuta ette, et kuidas nad liikusid, aga seda saab lugeda nii, et nad lähenesid maad mööda Mullutu-Suurlahele põhja poolt ning sisenesid sellesse. Andres 30. september 2006, kell 19:05 (UTC)
Tegin nüüd paranduse. Ennist ma lugesin ainult selle lauseni ja järgmist lauset ei lugenud. Kui ma järgmist lauset oleksin lugenud, küllap ma siis oleksin aru saanud. Ent arvan siiski, et ei tohiks lugejalt nõuda, et lausest arusaamiseks peab ta läbi lugema järgmise lause. Andres 30. september 2006, kell 19:13 (UTC)

Nõukogude sõjaveteranide keskseks kultuspaigaks Saaremaal

Mida see tähendab? Kas sõjaveteranidel oli seal kultus? Või on kultuspaik nagu kultusfilm? Andres 30. september 2006, kell 17:51 (UTC)
Eee... Mõlemat. Taivo 30. september 2006, kell 18:51 (UTC)
Nojah, minulegi tulid mõlemad variandid pähe. Aga minu meelest ei tohiks asju ebamääraseks jätta. Mis tähendab "kultuspaik", on ebamäärane. Ehk võiks ikkagi sellest kultusejutust loobuda? Selle asemel saaks äkki asjast detailsemalt rääkida. Andres 30. september 2006, kell 19:05 (UTC)
Jätan meelde, et kultusi tuleb tekstidest rohkem välja rookida. Taivo 30. september 2006, kell 19:28 (UTC)
Asi on lahendamata. Praegu vaatasin jälle, et sõna kultuspaik kultuse lingiga ei sobi siia. 146.255.183.133 14. jaanuar 2017, kell 23:46 (EET)[vasta]

67. Potsdami grenaderirügemendi

Kas siin on mõtet linkida Potsdamile? Minu meelest on mõtet linkida siis juba väerosade nimedele. Andres 30. september 2006, kell 17:52 (UTC)
Minu meelest on mõtet. Muide, kui niisugusi asju veaks pead, siis nende parandamine võtaks vähem aega kui aruteluleheküljele kirjutamine. Aga võib-olla sulle meeldib selliste asjade kallal norida. Minule ka teinekord meeldub (Arutelu:Nebbiolo), nii et ma ei võta sult seda lõbu ära. Taivo 30. september 2006, kell 18:51 (UTC)
Kui ma pean midagi veaks, siis ma parandan ära. Kui ma pole kindel, kuidas õigem või parem on, siis ma tõstatan küsimuse arutelus. Ma tõesti mõtlen, et ehk oleks parem linkida väeosade nimedele, kuigi neist niipea artiklit ei tule. Artiklist Potsdami linna kohta ei saa ju väeosa kohta midagi teada. Kas oleks parem, kui ma tegutseksin ilma nõu pidamata. Mulle ei meeldi norida. Mul on kahju, et ma inimestele närvidele käin, kuigi ma ei saa aru, miks. Ühele ei meeldi, et ma ei aruta asju, teisele ei meeldi, et arutan. Andres 30. september 2006, kell 19:05 (UTC)
Potsdamile linkimisel on suur pluss: Potsdamist on artikkel olemas. Lugeja võib ju tahta teada, mis koht see Potsdam sihuke on, et tema järgi on sõjaväeosa nimetatud, aga väeosa artiklist seda ei saa, sest seda polegi. Taivo 30. september 2006, kell 19:28 (UTC)
Jah, see on tõsi küll. Aga miinus on selles, et kui me teeme väeosa kohta artikli, siis me ei leia seda kohta üles, kuhu see link tuleks panna. Pealegi ergutab lingi olemasolu niisugust artiklit kirjutama. Peale selle, lugeja ei pruugi ju üldse teada, et Potsdam on koht. Kui ta hakkab lugema artiklit Potsadami kohta, avastab ta, et selle artikli kontekstis on tegu lihtsalt müraga. Sellist müra tahaks vältida. Andres 30. september 2006, kell 19:43 (UTC)

Kui tekst on sõnastatud pisut kahemõtteliselt, aga on ilmne, mida mõeldi, siis on teinekord meeldiv teha nägu, et see segadust tekitab. How many Lojban speakers are need to change a broken light bulb? – Two: one to understand, what to change it into, and second to understand, which bulb can consist broken light. Sina teed nii minu meelest iga päev. Taivo 30. september 2006, kell 19:28 (UTC)

Oma arust ma ei tee seda. Kui ma näen kahemõttelisust ja olen kindel, mida mõeldi, siis ma püüan teksti parandada, või kui ei oska, siis lihtsalt osutan sellele, et siin on kahemõttelisus, millest tuleb lahti saada. Ja kui ma pole kindel, mida mõeldi, siis küsin. Ja perale selle, tegelikult ma arvan, et entsüklopeedia tekst peakski olema rohkem Lojbani moodi kui mõni muu tekst. Tõlgenduse ilmsus oleneb ju eelteadmistest, ja need on eri inimestel erinevad. Andres 30. september 2006, kell 19:43 (UTC)
Sul on õigus, et entsüklopeedias peabki norima. Taivo 30. september 2006, kell 20:47 (UTC)

Kui sinu personaalküsimusest veel rääkida, siis ühe kasutaja me oleme kahe peale suutnud vikipeediast välja vihastada, see oli Kasutaja:Wildgans. Mina panin esimese paugu sellega, et pigistasin tema artiklitest vee välja ja need läksid kolmandiku võrra kokku, mille peale ta solvus, sina – küllap mäletad. Taivo 30. september 2006, kell 20:47 (UTC)

Noh, tema puhul oli minu meelest ka muid põhjusi. Ma hakkasin juba pikalt-laialt kirjutama, aga siis mul tuli meelde, et see kõik jääb alles, ja ma kustutasin jutu ära. Andres 30. september 2006, kell 21:15 (UTC)