Arutelu:Tartu linnavolikogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Linnavolikogu ei ole seadusandlik organ ja "seadusandlik" pole sama mis "poliitiline". Andres 14. oktoober 2007, kell 16:06 (UTC)

kui volikogu võtab vastu kohalikku elu reguleerivaid seaduseid, siis on ju seadusandlik--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 16:37 (UTC)
Volikogu ei võta vastu seadusi. Andres 14. oktoober 2007, kell 16:45 (UTC)
OK, õigusakte/otsuseid. Kuid sisulist vahet pole.--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 17:01 (UTC)
Andres Taimla ütleb nii: "Inimesed valivad seadusandliku organi volikogu ning see, poliitiline organ valib enda seast..."[1]
Minu meelest ütleb ka tema, et linnapead ja vallavanemad on poliitikud. Andres 15. oktoober 2007, kell 04:15 (UTC)
jah, ta möönab, et selline olukord kipub tekkima - kahestumine... Ja see on ka mõistetav - inimeste ambitsioonikusel ei ole ju piire. Aga seaduse järgi ei saa teha linnapea selliseid otsustusi, mis lubaksid tema tegevust vaadelda kui poliitilist tegevust. See, kui viiakse ellu kellegi poliitilisi otsuseid, ei tee täideviijast veel poliitikut. Otsuste tegijad on volikukogu liikmed ja selliste otsuste tegemine teeb volikogu liikmetest poliitikud. Hetke seadus on selline. Oleks nii, nagu mõnel muul maal, kus linnapea on ka volikogu juht, siis on linnapea täies mahus poliitik. --Hendrix 15. oktoober 2007, kell 06:32 (UTC)
Kui oleks tegu ametnikuga, siis ei sõltuks tema töö volikogu usaldusest, nagu praegu. Minu arvates Taimla eksib. Tegemist on igal juhul poliitikuga, sest ametikoht on poliitiline. Andres 15. oktoober 2007, kell 07:40 (UTC)
aga isegi Eesti peaminister on ametnik või avalik teenistuja. Vähemalt Avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse järgi.--Hendrix 21. mai 2008, kell 04:17 (UTC)
Sellegipoolest oleks eksitav teda niiviisi määratleda. Andres 21. mai 2008, kell 04:25 (UTC)
pigem harjumatu ja eks nood peaministrid tahavad olla kangesti poliitikategelased - inimlik ambitsioon... Aga kui seadus ütleb, et tegemist on ametnikuga, kas me peaksima hakkama siin Vikis tõlgendusi looma?--Hendrix 21. mai 2008, kell 15:37 (UTC)
See, et tegemist on ametnikuga, ei välista poliitikuks olemist. Inimene on mõnda aega minister, siis jälle ei ole, aga poliitik on ta kogu aeg. Andres 21. mai 2008, kell 16:12 (UTC)
kaldun siiski arvama, et inimene ei saa olla üheaegselt nii liha kui kala. Kui ta hakkas ametnikuks, siis peab olema ta poliitiliselt sõltumatu. Olles ametnik, ei saa ta diskuteerida poliitiliste otsuste sisu üle, vaid peab järgima poliitikute poolt kehtestatud suuniseid. Vähemalt Eesti riigikorraldus nii ütleb. Palka saab ju ametnik otsuste täitmise eest. Ja kuna Eesti peaminister on seaduse sõna järgi ametnik, siis pole tal õigust otsuste sisu üle arvamust avaldada.--Hendrix 21. mai 2008, kell 16:28 (UTC)
Valitsus teeb ju poliitilisi otsuseid. Andres 21. mai 2008, kell 17:03 (UTC)
oleneb valitsusest. Võimalik, et olen tähenärija, kuid Eestis kehtiva seaduste järgi valitsus ei tohiks teha poliitiliseid otsuseid. On selge, et Tallinna linnavalitsus vilistab Tallinna linnavolikogu arvamuse peale ja võimalik, et nii see võib ka mujal olla Eestimaal olla. Aga siit kerkib üles küsimus, et milleks need seadused siis? Ilmselt kuluks Eesti vikis asja kirjeldada järgmiselt - "kuna Eesti Vabariigis aastal 2008 kehtivaid seaduseid võimuvõitluses ei arvestata, siis tuleks Eesti õigusriigi aspektist vaadatuna liigitada ürgkogukondlikule tasemele - ajastusse, kus oli maksev ainult isiklik mõjuvõim".--Hendrix 21. mai 2008, kell 17:16 (UTC)
Milliseid seadusi Sa silmas pead? Andres 21. mai 2008, kell 17:25 (UTC)
Aga mina ei leidnud nendest seadustest, et peaminister oleks ametnik. Andres 21. mai 2008, kell 16:17 (UTC)
vabariigi valitsuse seaduse järgi kuuluvad ministeeriumid avalike teenistuste alla.--Hendrix 21. mai 2008, kell 16:28 (UTC)
vaata, palun, § 2. Ametiasutuse mõiste alalõik 5) avaliku teenistuse seadusest.--Hendrix 21. mai 2008, kell 16:32 (UTC)
Kuidas sellest, et ministeerium on ametiasutus, järeldub, et minister on ametnik? Andres 21. mai 2008, kell 17:03 (UTC)
kui volikogu leiab, et poliitilisi otsuseid viiakse ellu ebapädevalt, siis on minu meelest ainuõige ametnikule sulg sappa panna. Kuna volikogu paneb linnapea paika, siis on ju loogiline, et ainult volikogu saab ta ka sealt taandada. --Hendrix 15. oktoober 2007, kell 07:56 (UTC)
Linnapea vabastamiseks on tarvis ainult volikogu umbusaldusavaldust. Ametniku vabastamine on keeruline ja toob tavaliselt kaasa hiigelkompensatsioonide maksmise. Andres 15. oktoober 2007, kell 08:09 (UTC)
tavalise ametniku vallandamine ei käi tõepoolest nii, nagu linnapea puhul. Arutaks, millised on siis formaalsed poliitikuks olemise tunnused tänapäeva Eesti linnapeal.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 11:42 (UTC)
Peaksime siis kõigepealt töötama artikli Poliitik kallal. Andres 15. oktoober 2007, kell 11:47 (UTC)
küllap vist.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 11:49 (UTC)

erakond Res Publica käib vist väikse tähega. Ja seda erakonda enam pole. Andres 15. oktoober 2007, kell 16:49 (UTC)

OK, püüan edaspidi teadlikum olla. Tegelikult mul ükskõik, mis erakond - ma lihtsalt tegin kopi/peist...--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 16:56 (UTC)
respublikaanid ja isamaaliitllased peaksid siis automaatselt olema uue erakonna "Erakond Isamaa ja Res Publica Liit" liikmed. Kui nad just nüüd erakonda vahetanud pole, nagu Uwe Kersna, kes läks üle reformiks.--Hendrix 16. oktoober 2007, kell 11:04 (UTC)

võtsin "poliitiline" ära. Kas võiks nüüd vaidlustuse ära võtta?--Hendrix 17. oktoober 2007, kell 15:37 (UTC)

Ei. Linnavolikogu ei ole seadusandlik organ. Andres 18. oktoober 2007, kell 08:39 (UTC)
kuidas siis peaks tema õigusaktide loomet nimetama?--Hendrix 18. oktoober 2007, kell 08:57 (UTC)
Ta annab määrusi (üldaktid) ja võtab vastu otsuseid (üksikaktid). Volikogu võib nimetada esinduskoguks. Andres 18. oktoober 2007, kell 09:16 (UTC)
Mida või keda siis volikogu esindab? Või on minu arusaamad esindusfunktsioonist hoopis teistsugused.--Hendrix 18. oktoober 2007, kell 09:18 (UTC)
Esindab linna või valla elanikke. Andres 18. oktoober 2007, kell 10:43 (UTC)
kelle ees? Mis eesmärgil? Kas seda, kui volikogu liikmed arutavad õigusaktide sisu, võib siis nimetada esindamiseks?--Hendrix 18. oktoober 2007, kell 13:13 (UTC)
Nad teevad kõik otsused valijate volitusel. Andres 18. oktoober 2007, kell 13:26 (UTC)
nii nagu riigikogugi.

Volikogu võtab vastu otsuse, et tema haldusalas tohib alkoholi müüa kella 20-ni. Kui poodnik müüb alkoholi kella 21 paiku, millega siis tegemist? Kas seaduserikkumise või õigusakti rikkumisega?--Hendrix 18. oktoober 2007, kell 13:42 (UTC)

Öeldakse "õigusrikkumine". Andres 19. oktoober 2007, kell 07:31 (UTC)

leidsin sellise tõlgenduse :"Teoreetiliselt ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu tegevus käsitletav mitte seadusandliku võimu teostamisena, vaid omavalitsusliku haldusena." - Aare Reenumägi, Õiguskantsleri asetäitja-nõunik õiguskantsleri ülesannetes. Kuidas sõna "halduslik" sobib?--Hendrix 19. oktoober 2007, kell 05:10 (UTC)

Praegune variant ei ole vale, kuid definitsioon ei ole ammendav, sest ka linnavalitsus on halduslik omavalitsusorgan. Sõna "esinduskogu" on kasutatud volikogu kohta ka seaduses. Soovitan seda sõna kasutada. Andres 19. oktoober 2007, kell 07:31 (UTC)
huvitavat lugemist [2]. Mina hakkasin volikogust ainult sellepärast kirjutama, et ta jäi Tartu artiklis punasena jalgu. Aga keegi võiks kohalikust omavalitsusest veidi põhjalikumalt kirjutada. Siis saab selgeks täidesaatev võim kitsamas ja laiemas mõttes...--Hendrix 19. oktoober 2007, kell 17:05 (UTC)

Kas siis 1934. aastal sellist organit ei olnud? Andres 7. aprill 2011, kell 08:28 (EEST)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:14 (EEST)


2013 valitud volikogu koosseis: Reformierakond: 1. Jaak Adamsoo 2. Hele Everaus 3. Veljo Ipits 4. Harri Jallajas 5. Triin Anette Kaasik 6. Toomas Kapp 7. Mihkel Lees 8. Verni Loodmaa 9. Senta-Ellinor Michelson 10. Martin Parmas 11. Evert Rööpson 12. Raimond Tamm 13. Priit Tannik 14. Toomas Tein 15. Mati Tolmoff

Valimisliit Vabakund: 1. Jüri Ginter 2. Gea Kangilaski 3. Jüri-Ott Salm Isamaa ja Res Publica Liit: 1. Ene Ergma 2. Ants Kask 3. Rein Kilk 4. Karl Kull 5. Jüri Kõre 6. Peeter Laurson 7. Mihhail Lotman 8. Joel Luhamets 9. Toivo Maimets 10. Jaak Nigul 11. Avo Rosenvald

Keskerakond: 1. Igor Abarenkov 2. Nadežda Aleksandrova 3. Jelena Frunze 4. Aleksandr Litvinenko 5. Nikolai Põdramägi 6. Olev Raju 7. Aivar Riisalu* 8. Vladimir Šokman 9. Natalja Trošina

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: 1. Arno Arukask 2. Tõnu Ints 3. Lemmit Kaplinski 4. Tarmo Kikerpill 5. Kadri Leetmaa 6. Roman Mugur 7. Jaan Sõrra 8. Piret Uluots

Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik: 1. Merle Jääger 2. Tõnis Lukas 3. Imre Mürk