Arutelu:Tartu linnapea

Nõukogude ajal ei olnud linnapäid, vaid olid TSN (hiljem RSN) Täitevkomitee esimehed. Andres 28. juuli 2007, kell 10:15 (UTC)

Too artikkel ei ole kindlasti täiuslik. Andres 14. oktoober 2007, kell 15:33 (UTC)

Artikkel on täiesti korralik, kui ajalugu välja arvata. Lisada võiks muidugi ka nn. "mustad teod", Tartu linna maha müümine erakonnakaaslastele on päris kenasti ja vaikselt käinud.--Kinks 14. oktoober 2007, kell 16:51 (UTC)

Ehk Sa kirjutaksid ise midagi selle kohta? Ju Sa tead paremini. Mustadest tegudest saab muidugi rääkida niivõrd, kui nad avalikkuse ette on jõudnud. Andres 14. oktoober 2007, kell 16:57 (UTC)

mis tähendus on toodud välislinkidel? Kuidas nad on seoses artikliga "Tartu linnapea"?--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Kustutasin ainult selle lingi, kus jutt oli pimedate majast. Arvan, et need lingid on hea kogu, ja nende varal saaks kas sellesse või mõnda muusse artiklisse hea materjali. Andres 14. oktoober 2007, kell 18:33 (UTC)

minu meelest on tegemist infomüraga. Puudub seos "Tartu linnapea" artikliga. Oleks neis käsitletud probleeme, mis võivad sugeneda Tartu linnapea võimalikust statuudist, siis iseasi. Jutt on konkreetsetest isikutest ja tegemistest ja võiks nende nimelise artikli juures kirjutada. Googel annab päringu "Tartu linnapea" peale 110000 vastust ja nende seas on üsna huvitavat lugemist. Kuid kas nad ikka kõik sobivad viitamiseks siia artiklisse. Arvan, et ei.--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 20:05 (UTC)

sul oli kahtlusi, kas tartu linnapea on poliitik. nende linkide põhjal ei tohiks jääda kahtlust, kas tegemist on ametniku või poliitikuga (avalikus halduses on kahte tüüpi töötajaid). Kummaline on see, et sa võtsid ära ainukese lingi, mis näitas isamaaliidu linnapead halvas valguses (või no oleneb, kas pimedatele kuuluva maja maha müümine põhjusel, et on tegemist hea äripiirkonnaga, kõigi arvates ongi negatiivne)--Kinks 14. oktoober 2007, kell 20:40 (UTC)

Mulle tundub, et Hendrixil on õigus, et need lingid sobiksid pigem isikutest rääkivatesse artiklitesse. Aga kui tahetakse näidata, et on midagi Tartu linnapeale iseloomulikku, mis ei sõltu sellest, kes parajasti linnapea on ja millisesse erakonda ta kuulub, siis nad võivad ka siia sobida. Igatahes ei piisa sellest, et siin on välislingid, vaid tekstis peaks olema midagi öeldud, mis nendel allikatel põhineb. Muidu ei ole nende linkide paiknemine siin õigustatud, sest tõepoolest, Tartu linnapead mainitakse väga paljudes artiklites ja kõiki neid pole ilmselt mõtet siia panna. Andres 15. oktoober 2007, kell 04:42 (UTC)

Tartu pimedad kaitsevad oma maja Päevaleht 14. märts 1997

"Pimedate liigutava väljaastumise tingisid organisatsiooni sisevastuolud. Eesti Pimedate muuseumi juhataja Aldo Kals selgitas, et rongkäiguni viis Tartu vaegurite tüli Eesti Pimedate Liiduga. Hoone Era 2 läks möödunud sügisel Lõuna-Eesti Pimedate ühingult Eesti Pimedate Liidu eelarvesse. Lõuna-Eesti pimedate sõnul kavatseb Pimedate Liit alustada hoones äritegevust, rentides või müües osa ruume kütusefirmale. (...) Nägemisvaegurid ütlesid miitingul ränki sõnu riigi sotsiaalpoliitika kohta. Inimesed, kes sotsiaalministeeriumis tegelevad vaegurite probleemidega, on Kalsi väitel kalgid, südametud ja pahatahtlikud bürokraadid, kes ehitavad Nõukogude Eesti invageto asemele Eesti Vabariigi invagetot. (...) Eile esitas Tartu linnavalitsus volikogule arutamiseks Riia mäe piirkonna üldplaneeringu, mis hõlmab ka Era tänavat. Linnapea Tõnis Lukas märkis, et kapitali huvi Era tänava vastu on suur, see on kesklinna üks "magusaid kohti". Linnapea kinnitusel arvestab linn kruntide kasutuse sihtotstarbe määramisel nii pimedate kui vastasasuva väikelastekodu huve."

Ma ei saa aru, kuidas Sa siit välja loed, et linnapea tahab pimedate maja maha müüa. Andres 15. oktoober 2007, kell 04:48 (UTC)

Kas linnapea on poliitik?[muuda lähteteksti]

luban endale ühe alaarenenud küsimuse - kas linnapea ja seal hulgas Tartu linnapea, on peamiselt poliitik või struktuuri juht?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 07:58 (UTC)

kui vaadata Tartu linna põhimäärust - "Linnapea valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt." ja "Linnapea täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid" siis minu arusaamist mööda ei ole linnapea poliitik.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 09:55 (UTC)

linna põhimäärus peab vastama Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja selle järgi on poliitiline organisatsioon volikogu, kes moodustab täitevorgani valitsuse (kus on siis linnapea). Kui peaminister on poliitik, siis linnapea on sama kohalikul tasemel kui peaminister ja volikogu on nagu riigikogu. Sa ju ei kahtle, et peaminister on poliitik?--Kinks 13. oktoober 2007, kell 10:04 (UTC)

just - volikogu on poliitiline organisatsioon, mis paneb paika valitsuse, mis on täidesaatva organi rollis. Kas täidesaatva organi juht on poliitik?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 10:25 (UTC)

Täidesaatva organi juhte on minu teada küll alati poliitikuteks loetud. Andres 13. oktoober 2007, kell 13:31 (UTC)

ja mis põhjendusega? Sest isegi vabariigi valitsus:

korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;

en:Executive (government)
en:Politics--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 16:33 (UTC)

Täitevvõimul on voli määrusi ja korraldusi anda, ja seda sellepärast, et neil on poliitiline võim. Nende tegevus peab olema kooskõlas seadusega, kuid määruste ja korralduste sisu üle otsustab täitevvõim ise. Andres 14. oktoober 2007, kell 16:44 (UTC)

täitevvõim annab korraldusi ja määrusi volikogu otsuste põhjal. Määrused on selleks, et volikogu otsuseid ellu viia. Kui volikogu otsustab näiteks mingi kohaliku maksu kehtestada, siis kohalik valitsus teeb korraldused, et kehtestatud maksude laekumine ka saaks toimuma. Aga kui pole kohaliku maksu kehtestamist volikogu poolt pole toimunud, valitsusel pole õigust maksu nõuda, isegi kui nad peavad seda otstarbekaks.--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 16:58 (UTC)

[1], aga siin pole mingit informatsiooni...

Nüüd on, aga alles Karust alates.

arengustrateegiad kinnitab Tartus volikogu, mitte linnavalitsus. Ehk siis otsustab.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Ka täitevvõim teeb ju poliitilisi otsuseid. Andres 13. oktoober 2007, kell 13:31 (UTC)

oleneb, mida poliitilise otsuse all mõelda. Kui lähtuda definitsioonist poliitika, siis nagu ei tohiks--Hendrix 14. oktoober 2007, kell 12:25 (UTC)

kuidagi kummaline on valdlus teemal kas täitevvõim on poliitiline või mitte. Täitevvõim on ka näiteks Eesti Vabariigi valitsus.--Kinks 14. oktoober 2007, kell 16:51 (UTC)

sul oli kahtlusi, kas tartu linnapea on poliitik. nende linkide põhjal ei tohiks jääda kahtlust, kas tegemist on ametniku või poliitikuga (avalikus halduses on kahte tüüpi töötajaid).--Kinks 14. oktoober 2007, kell 20:40 (UTC)

Kinks, ole palun kena ja nimeta mõni punkt seadusandlusest, mis reguleerib linnapea tööd, mille alusel saab vaadelda linnapea tegevust, kui poliitilist tegevust. Eesti linnapea tööd.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 06:47 (UTC)

Tõstsin nüüd kogu selle ühe teema vestluse ühte kohta. henrix, kõik need punktid, mis seal Tartu linnapea kohustustes kirjas on, on poliitilised. Volikogu sisuliselt ainult hääletab, aga mida hääletada, estab volikogule linnavalitsus linnapea juhtimisel. Täpselt sama moodi käib ka riigi tasandil.(peaminister ja valitsus kinnitavad seadused, mida riigikogu hääletab)--Kinks 15. oktoober 2007, kell 07:35 (UTC)

"Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused....Presidendil on ka nn vetoõigus, st riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule neljateistkümne päeva jooksul uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata." - Eesti Vabariigi president --Hendrix 15. oktoober 2007, kell 09:56 (UTC)

Mis siis? Andres 15. oktoober 2007, kell 10:13 (UTC)

ei midagi muud, kui seda, et Kinks väidab, et peaminister ja valitsus kinnitavad seadused, mida riigikogu hääletab.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 10:18 (UTC)

See on poliitiline, mitte juriidiline kirjeldus. Sõna-sõnalt see muidugi nii ei ole, aga see on tegelikult ligikaudu nii. Ka president ei kinnita seadusi, vaid kuulutab neid välja. Andres 15. oktoober 2007, kell 10:21 (UTC)

mulle tundub, et Viki peaks asju nii defineerima, nagu seadusetäht asja näeb. Kirjeldada protsessi võiks ka muidugi, aga see lõhnab tõlgendamise ja originaaluurimuse järele...--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 10:26 (UTC)

Kinks ei kirjutanud seda ju artikli teksti, vaid arutelusse.

Viki ei pea üldjuhul defineerima asju nii, nagu seadus ette näeb, sest legaaldefinitsioonid on üldjuhul sekundaarsed. Küll aga on asjakohane refereerida, kuidas üks või teine seadus midagi defineerib. Andres 15. oktoober 2007, kell 10:30 (UTC)

siis võib lugeda probleemi lahendatuks. Tartu linnapea seaduslikud funktsioonid on ära toodud. Kui keegi soovib tõlgendusi tuua, palun väga - kui on argumenteeritud ja viidatud.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 10:40 (UTC)

See on Sinu tõlgendus protsessile - "sisuliselt ainult hääletab". Me peame kirja panema, kuidas asi ettenähtult on. On loomulik, et linnapea esitab ettepanekuid, kuid otsustab, kas ettepanek ka jõustub, ikkagi volikogu. Sõltub kõik volikogu ja linnavalitsuse omavahelisest jõu tasakaalust - kas volikogu noogutab sõnakuulelikult linnavalitsuse ettepanekute peale või ei. Volikogu ei pea linnavalitsuse ettepanekut kinnitama ja kogu lugu. Ja kui isegi kinnitab, siis võib lõpptulemus oluliselt erineda pakutavast variandist. Ettepanekute tegemine ei ole poliitiline otsustusjõud. Otsuse vastuvõtmine on poliitiline otsustusjõud.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 07:46 (UTC)

Nojah, aga linnapea koos linnavalitsusega otsustab paljud asjad ise, vajamata volikogu heakskiitu. Volikogu võib ainult linnapeale umbusaldust avaldada, kui ta linnapea tegevusega rahul pole. Andres 15. oktoober 2007, kell 08:05 (UTC)

kui vaadata volikogu ainupädevust, siis tundub, et ega väga palju linnapeal otsustamist ei ole. Otsustamine piirdub sellega, kuidas volikogu otsuseid täide viia, mitte see, millises suunas linna/valla elu-olu muuta. Isegi krundi detailplaneeringu kinnitab esmalt volikogu ja siis linnavalitsus eesotsas linnapeaga paneb asjad reaalselt paika.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 08:12 (UTC)

Küsimus on minu meelest ainult ametikohaga kaasneva poliitilise võimu ulatuses. Andres 15. oktoober 2007, kell 08:18 (UTC)

vastavalt seadusandlusele... On selge, et isik, kes on poliitikas mõjuvõimas ja valitakse linnapeaks, siis ta jääb ka edasi mõjuvõimsaks ja praktiliselt ongi linna A ja O. Aga linnapea statuut ei anna talle seaduslikku alust poliitilisi otsuseid vastu võtta. Kindlasti oleks väga huvitav lugeda, kuidas näeb välja reaalne võimuvõitlus...--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 08:23 (UTC)

Linnavalitsus annab määrisi ja korraldusi. Need on poliitilised otsused. Linnapea on linnavalitsuse juht. Andres 15. oktoober 2007, kell 08:39 (UTC)

määrusi ja korraldusi, mis põhinevad volikogu õigusaktidel. Näiteks määrus maksukoguja ameti kehtestamiseks - selleks, et saada volikogu poolt kehtestatud maksud kätte. Minu arust on maksu kehtestamine poliitiline otsus, aga see, kuidas vajalik raha linnakodanike kaukast kätte saada, on puhtalt tehniline probleem.--Hendrix 15. oktoober 2007, kell 08:52 (UTC)

Tartu Linna Põhimäärus pärineb 2006. aastast. Me ei saa viidata sellele dokumendile, kui juttu on varasemast ajast. Problemaatiline on ka täitevkomitee esimeeste loetlemine siin. Andres 15. oktoober 2007, kell 11:00 (UTC)

eemaldasin toodud välisviited, kuna, lööge või maha, ma ei näe esitatud viidetel seost Tartu linnapea artikliga. Aga et nad kaotsi ei läheks, siis panen nad siia--Hendrix 27. oktoober 2007, kell 05:59 (UTC)

Välislingid

Isamaaliidu kandidaat Tartu linnapeaks on Tõnis Lukas Postimees 23. august 1996
Reformierakond otsib Tartule uut linnapead Postimees 2. aprill 1997
Laine Jänes rühib linnapea tooli poole Postimees 14. september 2004
Hall kardinal astus kulisside tagant lavale Postimees 16. september 2004
Kuldne trio Tartust Eesti Ekspress 12. oktoober 2005
Heade suhete linn Tartu - kõik sõpradele Äripäev 20. aprill 2007

Mis oli enne 1787. aastat? --Oop (arutelu) 15. september 2012, kell 18:46 (EEST)[vasta]

Linnapeade loendi alustamine Kymmeliga - nii nagu on enam-vähem igal pool - on vaieldav. Nt Margus Laidre nimetab raamatus "Linn väe ja vaenu vahel" ka bürgermeistreid linnapeadeks. Tuleks välja selgitada, mis oli Kymmeli ja järgnevate "linnapeade" ametinimetus ametlikes keeltes, venes ja saksas. Võimalik, et alguse võiks samahästi ajas tagasi viia. --146.255.183.11 28. juuni 2015, kell 13:56 (EEST)[vasta]

Tõenäoliselt Stadthaupt.

Enne 1788 olid ka vast Tartus linnapead. Tundub piisavalt vana linn selleks. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 91.129.100.24 (arutelu • kaastöö) 4. september 2021, kell 14:31.