Arutelu:Tarkvaralahendus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pole nõus. Samuti nagu ka artiklitega Arvutiprogramm ja Tarkvara. Lühidalt:

  1. Tarkvaralahendus on mingi probleemi (sageli ärilise) lahendamiseks loodud, tarkvara kasutav lahendus. Näiteks on on tarkvaralahendus poe kassasüsteem: see aitab poel paremini läbi viia, kontrollida ja juhtida müügiprotsessi. Rõhutan veelkord - võtmesõna on konkreetse probleemi lahendus tarkvara abil. Kindlasti pole tarkvaralahendus (vähemalt 99% juhtudest) näiteks arvutimäng (kuigi artikkli praeguse kuju korral võib seda lahendusena käsitleda).
  2. Tarkvara on üldine termin, mille all mõeldakse arvuti (või miks mitte mis iganes mikroprotsessorit sisaldava seadme nt. mobiiltelefoni) mitteriistvaralist osa, ehk siis erinevaid andmeid, mida seade on võimeline töötlema. Võib eraldi rääkida veel ka nn. "madala taseme" tarkvarast (BIOS), mis on suunatud arvuti riistvara seadistamisele ning juhtimisele. Personaalarvutite kontekstis, rääkides tarkvarast, seda tavaliselt silmas ei peeta. Samamoodi nagu ka nt. mobiiltelefoni kasutades ei mõtle me, et kasutame mobiiltelefoni tarkvara.
  3. Arvutiprogramm on konkreetne juhiste ning andmete kogum, mida arvuti oskab interpreteerida. Arvutiprogramm võib esineda nii lähtetekstide, kui ka "kompileeritud" kujul. Samuti võib arvutiprogramm esineda väljaspool arvutit (nt. lähtetekstina mingis raamatus).

--Boy 19:33, 20 Mar 2005 (UTC)

Artikliga "arvutiprogramm" ei ole ma veel tegelnud. Nõustun, et see käsitleb pigem terviklahendusi, kui programme, välja arvatud kaks esimest lõiku. See info seal tuleb üle vaadata ja õigesti paigutada.--Tvali 20:01, 20 Mar 2005 (UTC)

Terminiga "tarkvara" on see probleem, et see on üldmõiste, mis tähistab arvuti kui terviku tarkvaralist poolt -- sellest mõistest jäävad välja ainult kasutaja andmed. Rääkides tarkvarast ei saa rääkida konkreetsest lahendusest -- näiteks, kui öelda "tekstitöötlustarkvara arendamine", siis ei peeta silmas ühtegi konkreetset lahendust, vaid valdkonda tervikuna.--Tvali 20:01, 20 Mar 2005 (UTC)

Vaidlen siiski vastu, kui nii öeldakse peab ütleja kindlasti silmas mingit konkreetset tekstitöötlustarkvara, mida ta arendab, mitte valdkonda kui sellist. Kaldun arvama, et valdkonna kui sellise arendamine toimubki kas läbi konkreetsete projektide või siis puhtteoreetiliselt, mida ma ei liigitaks küll tarkvaralahenduse alla vaid pigem algoritmika vms. alla. --Boy 20:32, 20 Mar 2005 (UTC)
Seljuhul ta ütlebki, et arendab konkreetset lahendust.
Usu mind, sagedamini ütleb, et arendab konkreetset lahendust ja siis kohe lisab, et see on nt. "tekstitöötlus tarkvara" ;-)--Boy 21:16, 20 Mar 2005 (UTC)

Lahendus ei ole lahendus konkreetsele elulisele probleemile, vaid lahendus ülesandepüstitusele. Mäng on tarkvaralahendus, täpsemalt multimeedialahendus (ingl. multimedia solution). Ärilise probleemi lahendus on ärilahendus. See, mida Sina nimetad tarkvaralahenduseks, on rakendustarkvara lahendus -- programmeerimisteoorias ei ole selline liigitus tarvilik, kuna liigitatakse tehnilise lahenduse põhjal. Tarkvaralahendusega paralleelselt eksisteerib ka sõna "riistvaralahendus".--Tvali 20:01, 20 Mar 2005 (UTC)

Kas ülesandepüstitus ei vastagi tegelikult (tavajuhul) elulisele probleemile - ülesanne antakse ju mingi konkreetse, mitte abstraktse probleemi lahendamiseks. Teooria seisukohalt võib sul õigus olla ja sel puhul toimib ka definitsioon aga minu hinnangul kasutatakse praktikas tarkvaralahendust just rakendustarkvaralahenduse kontekstis. Arvan, et sel puhul peaks nimetatud artikkel käsitlema mõlemat mõiste kasutamise konteksti.

--Boy 20:32, 20 Mar 2005 (UTC)

Võib olla viide rakendustarkvarale kui ühele tarkvaratüübile. Üldiselt ei tähenda tarkvaralahendus ainult rakendustarkvara lahendust -- ei ole mõtet mõisteis sellisel kombel segada.--Tvali 20:59, 20 Mar 2005 (UTC)
Tarkvaralahenduse ülesandepüstituse koostamisele eelneb süsteemianalüüs, mille sees on kliendi vajaduste selgitamine. Süsteemianalüüsi tulemus võib olla ka näiteks tarkvaralahendus, mis on multifunktsionaalne ja ei ole mõeldud ainult konkreetse elulise rakenduse jaoks -- sama lahendus võib võimaldada näiteks nii kliendisuhtluse haldamist, kui selle põhjal tellimuste koostamist -- Sinu kontseptsiooni puhul oleks sellisel juhul tegemist kahe lahendusega.--Tvali 20:59, 20 Mar 2005 (UTC)
Tegelikult on sul ju õigus - kui klient avastab, et ta saab loodud rakendust kasutada ka teise probleemi lahendamiseks (mida ta võibolla alguses ei teadvustanudki) siis sai ta teise rakenduse nö. "kauba peale". Kui juba kliendi ja tellmiste peale jutt läks siis klient soovib tellida ikkagi konkreetse probleemi(probleemide) lahendamiseks nt. tarkvaralahendust kliendisuhete haldamiseks. Selles kontekstis tähendab see siis seda, et talle ei minda pakkuma lahendusi kliendisuhete haldamise kui sellise jaoks (nt. haldamise koolitust või mingeid žurnaale, kuhu midagi kirjutada) vaid tegemist on siiski tarkvaraga mis teda abistab selle tegevuse tegemisel. Lahendus võib lisaks nimetatud probleemile lahendada ka terve hulga teisi probleeme. Oluline on, et ta lahendaks kindlasti kliendisuhte haldamisega seotud probleemid.--Boy 21:16, 20 Mar 2005 (UTC)
Tarkvara rakendus ja lahendus on kaks eri mõistet. Võib rääkida rakendustarkvarast, tarkvara rakendusalast ja rakendatavusest mõnes situatsioonis, aga mitte näiteks lahendustarkvarast või tarkvara lahendusalast.--Tvali 20:59, 20 Mar 2005 (UTC)
No see on juba teoretiseerimine, kuigi jah, sul on õigus. Nii me tõesti ei räägi. Kuigi sõnu rakendus ja lahendus kasutatakse sellest kontekstis mimumeelest suhteliselt sünonüümidena. Nt. on laused: "Rakenduse osad on..." ja "(Tarkvara)lahenduse osad on..." samatähenduslikud. Tõsi olen kontekstis pigem praktik kui teoreetik. Samas arvan, et ka lõviosa vikipeedia lugejaist vaatavad tarkvara pigem praktilisest kui teoreetilisest vaatepunktist.
Edu Sulle programmeerimises!--Tvali 20:59, 20 Mar 2005 (UTC)
Edu on ikka tarvis. Tänan. --Boy 21:16, 20 Mar 2005 (UTC)

Kuule, võta asja nii:

Minu sõnakasutuses tarkvaralahendus hõlmab:

  • Mänge
  • Rakendustarkvara

Sinu sõnakasutuses tarkvaralahendus hõlmab:

  • Rakendustarkvara

Googlest annavad tulemusi (ja tasemel tarkvarafirmasid) päringud:

  • multimedia-solution, multimeedialahendus
  • game-solution

Järelikult on Sinu tähendusala väiksem, kui minu oma.

Järelikult mu artikkel räägib Sinu tähendusalast juba praegu.

Sina tahad piirata tähendusala, aga samas on sõna olemas Sinu piiratud tähendusala jaoks.

Ühesõnaga mul on klass Solution, millel on kaks extensionit, mida mõlemat kasutatakse, Sul on tahtmine üks neist ära keelata.

Mis on asja point?


Minu arust on mõlemal omamoodi õigus, esitan oma seletuse: Tegemist on eelkõige turundusterminiga, õigemini selle kergekäelise otsetõlkega eesti keelde. Enamasti tuleks "software solution" tõlkida "tarkvaraliseks lahenduseks". Säärane sõnapaar üritab klienti juba ette veenda, et pähemääritav toode on kliendile kasulik. Seega lähtutakse Boy tõlgendusest. Tegelikkuses nimetab turundaja lahenduseks tihtipeale tooteid, mis ei lahenda ainsatki kliendi probleemi. Seega nimetatakse tegelikus elus lahenduseks mistahes tarkvaralist moodustist, mis letti pannakse. Mis on minu meelest lähedal Tvali seletuse.

Muide, turunduslikuks pruugiks nimetan ka seda, kui sõna kasutatakse ühe või teise tasuta tarkvara propageerimiseks.

Selle "tarkvaraarendajate keeles" leiduva "tarkvaralahenduse" seletusega ma aga nõus pole, sealkirjeldatut nimetatakse mu meelest lihtsalt lahenduseks, kuigi on tõsi, et arendajad tihtipeale juhuslikke sõnu juhuslikus olukorras rakenada üritavad. --Ker 01:09, 21 Mar 2005 (UTC)

Olen Ker-iga nõus. Ei mõelnud varem sedapidi, aga tegemist tundub tõesti olevat turundusterminiga. Lisaks on õige ka see, et praktikas kasutatakse igasugu arvutitermineid suhteliselt juhuslikult. Ka olen nõus kommentaariga "tarkvaraarendajate keele" osas. Kas äkki:
Tarkvaralahendus on tarkvaraga seotud turundustermin, mida tavaliselt kasutatakse mingi probleemi (sageli ärilise) lahendamiseks loodud, tarkvara tähistamiseks. Kuna suurem osa tarvara on loodud rakenduslikku aspekti silmas pidades on terminite tarkvara ja tarkvaralahendus vaheline piir ähmane. --Boy 07:18, 21 Mar 2005 (UTC)

Asi on selles, et lahendus on tarkvaraline või riistvaraline. Turundajad võivad kasutada terminit kuidasiganes, aga asi on selles, et "lahendus" on tarkvaralahendus, kui see on tarkvaraline & riistvaralahendus, kui see on riistvaraline. Lahenduse puhul on tegu konkreetse valmis asjaga, millele see sõna ka osutab. Müügimeestest nii palju, et ma ei ole näinud peaaegu ühtegi müügimeest, kellel ei oleks kindlat veendumust, et keel tuleb täiesti ära väänata, klient ei tohi millestki aru saada jne..., enamik "müügitermineid" on mingid arendajate terminid, mis tunduvad hi-tech jms. olevat ja mida müügimehed üldiselt suvalises tähenduses kasutavad (nagu hardcore programmeerija, mis sisuliselt tähendab süsteemiprogrammeerijat, aga mis on nimi, mida müügimees võib lihtsalt promovahendina kasvõi kujundaja kohta kasutada).--Tvali 10:39, 21 Mar 2005 (UTC)

Küsisin ka kolleegide käest, selget vahet mõistetel tarkvara ja tarkvaralahendus välja tuua ei osatud. Peamine arvamus oli, et tarkvara on veelgi laiem mõiste kui tarkvaralahendus. Tarkvaralahendus on alati tarkvara, aga vastupidi....tarkvara võibolla alati tarkvaralahendus pole. Tarkvaralahenduseks peeti peamiselt konkreetse probleemi lahendamist tarkvara kaudu. Vastupidiselt su väitele ei pruugi lahendus ei ilmtingimata valmis olla - tegeletakse ju tarkvaralahenduste loomisega - mis minu hinnangul kõige üldisemalt tähendab siiski konkreetse kliendi vajadustele vastava tarvara loomist. Põhimõtteliselt on tarkvaralahendus ja tarkvara minu arvates peaaegu sünonüümid, umbes nagu neem ja poolsaar. Kõik tunnetuslikult saavad aru, et poolsaar on suurem kui neem - samas selget piiri nende vahel minuteada tõmmata ei saa. Kaldun arvama, et tarkvaralahendus võiks vabalt olla redirect tarkvara leheküljele. Asja ei maksa liiga keeruliseks ajada - kumb oli enne kas muna või kana? --Boy 10:54, 21 Mar 2005 (UTC)
Tegeldakse ka autode ehitamisega, aga see ei tähenda, et ratas on auto.--Tvali 11:13, 21 Mar 2005 (UTC)
Tarkvara on üldmõiste, liiginimi, valdkond, lahendus on üks konkreetne asi.--Tvali 11:13, 21 Mar 2005 (UTC)
Samahästi võiks öelda, et üldmõiste on lahendus ja tarkvara on konkreetne lahenduse tüüp...sa ise viitad sellele ka kasutades nii riist- kui tarkvaralahenduste mõisteid --Boy 14:46, 21 Mar 2005 (UTC)
Võib öelda ka nii "tarkvara" kui "riistvara" ilma sõnata "lahendus". Lahendus osutab konkreetsele lahendusele, tarkvara ja riistvara kitsendavad seda mõistet.--Tvali 15:02, 21 Mar 2005 (UTC)
Kui ütlen "arvutitarkvara", siis mõtlen kogu tarkvara, kui ütlen "tarkvaralahendus", siis mõtlen ühte asja, mida saab kasutada ja millel on eraldi installer/uninstaller jms. Ma ei paneks eri lehele, sest selline segamine on mõttetu.--Tvali 11:13, 21 Mar 2005 (UTC)
Eristamine uninstalleri põhjal on eriti mõttetu. Sa tahad väita et tarkvara, millel puudub (un)installer ei saa olla tarkvaralahendus? Minu arusaamise järgi võib tarkvaralahendus olla vabalt jaotatud mitmete riistvarakomponentide peale (nt. serveritarkvara ühes masinas ja klienditarkvara teises masinas) aga võib olla jaotatud ka nii, et osa tarkvaralahendusest asub chip-kaardil (mis on ka arvuti millele annab tarkvara kirjutada) ning osa lahendusest serveris. Osa tarkvaralahendusest võib sul paikneda näiteks jahutussüsteemi ventilaatori juhtplokis. Mis installeritest me siin räägime? Kas selline uksekaardilahendus kus tarkvara on nii chipkaardis kui serveris pole tarkvaralahendus? Lõppkokkuvõttes, ega ma eriti ei viitsi enam vaielda tee mis tahad, lehti mida muuta on teisigi :) --Boy 14:31, 21 Mar 2005 (UTC)
Loomulikult võib igasugu asju teha. Lahendus on siiski üks tervik.--Tvali 15:02, 21 Mar 2005 (UTC)
Kas toodud näite põhjal jäi sulle mulje, et uksekaardisüsteem ei ole tervik ja selle otstarbeks loodud chipkaardi tarkvara võiks kasutada kuidagi eraldiseisvana lahenduse osaks oleva serverita? Saa ometi aru, ma ei vaidlusta lahenduse "tervikut". Ma vaidlustan sõnastuse mida võib parima tahtmise juures võibolla paketitoodetele laiendada. Jah, ka kontoritarkvara on "lahendus" võibolla on firmale, mis tegeleb mängimisvõimaluse pakkumisega lastele on ka mängud osa lahendusest aga kindlasti ei saa lahendust kitsendada mingi konkreetse programmi alla. Lahendus on terviksüsteem, mis võib koosneda mitmest programmist ja olla jaotatud erinevate riistvarakomponentie peale. Lahenduse oluline osa on siiski probleemi lahendamine (seda ütleb juba lahendus täiendki).--Boy 15:59, 21 Mar 2005 (UTC)

Sõna kasutusest programmeerimises saab siit:

Terministandardi projektis räägitakse 'tehnilisest lahendusest' inglise keelse sõna 'design' vastena. See sõna tähistab kavandit, arhitektuuri, projekti mille järgi tarkvara realiseeritakse või realiseerima asutakse. Sina räägid aga 'tarkvaralahendusest' kui realisatsioonist. Need on kaks üsna erinevat asja. --Ker 17:38, 21 Mar 2005 (UTC)

Üritan üldiselt siintoodud asjadega arvestada, nii palju, kui nendega arvestada on võimalik.--Tvali 15:43, 21 Mar 2005 (UTC)

Lahenduste kohta igaljuhul üheselt:

Need kaks korraga tõesed olla ei saa:

  • A(lahendus) on hulk, mis sisaldab B(rakendus) ja C(mäng)
  • A(lahendus) on hulk, mis sisaldab B(rakendus), aga mitte C(mäng)

Kuna lahendus on mängu kohta õige öelda ja liide "tarkvara" näitab ainult lahenduse kuju, siis pean paraku kasutama esimest definitsiooni. Lihtsalt puhas loogika.--Tvali 15:43, 21 Mar 2005 (UTC)

Ei vaidle, sest 1) siintoodud vääreelduse kinnituseks esitad järgmisest vääreeldusest lähtuva väite; 2) leian et sõna "tarkvaralahendus" ei peaks üleüldse kasutama. --Ker 17:38, 21 Mar 2005 (UTC)

Las mõned teised IT inimesed ütlevad ka oma arvamuse. Mina rohkem ei vaidle. Minu definitsioon on:

Tarkvaralahendus on konkreetse (väga sageli ärilise) probleemi lahendus tarkvaraliste vahenditega. Tarkvaralahendus võib hõlmata mitmeid programme, mille kaasabil probleemi lahendatakse, kusjuures need programmid võivad asuda hajusalt erinevates arvutites või seadmetes (nt. klient-server süsteemid).

Sageli hõlmab konkreetse probleemi lahendus nii tarkvaralist kui riistvaralist lahendusosa (nt. nn. tark-maja või poe kassasüsteem). Lihtsamate tarkvaraliste lahenduste korral saab sageli kasutada valmisprogramme (nt. kontorilahendus kasutades OpenOffice töövahendeid), keerukamate probleemide korral nõuab lahenduse väljatöötamine sageli ka kliendispetsiifilist tarkvaraarendust või kohandamis- ja integreerimistööd.

Kõige lihtsamal puhul saab tarkvaralahenduseks pidada ka üksikprogrammi (nt. masinakirjutaja tarkvaralahendus võib olla tekstiredaktor).

--Boy 15:59, 21 Mar 2005 (UTC)

http://www.imprimaatur.ee/ lehelt

07.01.39 projekteerimiskeel Eri-keeletarinditega ja mõnikord ka verifitseerimis*protokollidega *spetsifitseerimiskeel, mida kasutatakse riistvara või tarkvara tehnilise lahenduse väljatöötamiseks, analüüsiks ja dokumenteerimiseks.

07.01.40 riistvaraprojekteerimise keel Eri-keeletarinditega ja mõnikord ka verifitseerimis*protokollidega *projekteerimiskeel, mida kasutatakse riistvara tehnilise lahenduse väljatöötamiseks, analüüsiks ja dokumenteerimiseks.

07.04.43 lähtekoodi generaator Riistprogramm, mille sisendandmeteks võivad olla nõuded programmile või programmi tehniline lahendus ning mis väljastab nõuete või lahenduse teostuse lähtekoodina.

ISO/IEC 2382-1 -- vt. rakendustarkvara

Kommenteerisin ülalpool. --Ker 17:38, 21 Mar 2005 (UTC)
Sul on õigus, et öeldakse "lahendus". Samas arvan, et see sõna peaks siiski tarkvaralahenduse all olema. Mõtlesin sellele ise ka hetke. Muudan lihtsalt ümber ja jätan ikkagi siia artiklisse esialgu.--Tvali 17:46, 21 Mar 2005 (UTC)



Mõtlesin vahepeal Ker-i esimesele kommentaarile selles osas, et sageli ei lahenda pakutud "lahendus" kliendi probleemi. Tõsi, aga sama on ju iga lahendusega - lahendus võib vale olla. Kui näiteks lahendada matemaatikaülesannet, siis igasugune lahendus on lahendus, on lihtsalt korrektseid ja ebakorrektseid lahendusi, isegi poolikuid lahendusi on olemas. --Boy 19:26, 25 Mar 2005 (UTC)