Arutelu:Täht (astronoomia)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas mitte selle definitsioon ei käi ka näiteks galaktikate kohta? Andres 07:33, 7 Jul 2004 (UTC)

Ma arvan, et see käib kõikide valgete täppide kohta meie kohal. Artiklis on toodud nad "taevaste objektidena", mis tundub kuidagi liiga muinasjutuline. Kas see on ikka õige sõnastus? J 12:44, 7 Jul 2004 (UTC)
Noh, "taevase objekti" asemel tuleks nähtavasti kirjutada "taevakeha". Edasi, see definitsioon seletab küll ligikaudu termini "kinnistäht" motivatsiooni (kuigi kinnistähtedeks saadi tõepoolest nimetada üksnes valgeid täppe). Probleem on aga selles, et kui me tahame, et kinnistähe mõiste oleks samastatav tähe mõistega tänapäeva astronoomias, siis definitsioon on ebapiisav.
Teine asi on aga see, et võib-olla tuleks kinnistähe ja tähe mõistet eristada ning panna artiklile tähe kohta pealkirjaks hoopis "Täht (astronoomia)". Andres 20:03, 7 Jul 2004 (UTC)

Siim tegi ettepaneku artikli nime muutmiseks. Olen põhimõtteliselt nõus. Selleks on mitu võimalust.

Esiteks võib jätta praeguse artikli pealkirja alles ja kirjutada seal kinnistähe ajaloolisest mõistest või viia kogu sisu uue pealkirja alla. Esimene on võib-olla sisuliselt õigem, teine on lihtsamini teostatav, pealegi on kinnistäht ajaloolises mõttes seesama mis täht tänapäeva mõttes (kui mitte arvestada seda, et peale tähtede peeti kinnistähtedeks kõiki täpina paistvaid objekte väljaspool Päikesesüsteemi), ainult teadmised tähtede kohta on muutunud.

Teiseks tuleb kuidagi vahet teha tähe kui kirja- ja trükitähe ning tähe kui astronoomilise objekti vahel. Seda saab teha kasutades artiklipealkirja "Täht (astronoomia)" või reserveerides pealkirja "Täht" astronoomilisele objektile. Andres 07:28, 25 Nov 2004 (UTC)


Definitsiooni on kindlasti vaja muuta, kuid ma ei suutnud ühemõttelist ja mittelohisevat varianti leida. Siim 17:56, 1 Dec 2004 (UTC)

Arvan, et praegune tekst tuleks vähemalt osaliselt kanda artiklisse Kinnistäht ja siia kirjutada midagi muud. Tuleb ka läbi vaadata lingid artiklile "Kinnistäht" ja need vajaduse korral asendada linkidega siinsele artiklile. Andres 06:18, 2 Dec 2004 (UTC)
Tehtud. Tavaliselt on kergem mingit varianti parandada kui ise uus välja mõelda. Oldagu nyyd nii hääd ja parandatagu. Tõlkisin kiiruga ja ylejala, parandamismaterjali peaks jaguma ning kui puudu tuleb, võib ka ylejäänud artikli ära tõlkida. --Oop 00:25, 5 Dec 2004 (UTC)
Sinu tõlge on hea. Püüdsin küll pisut parandada, aga võisin ka valeks parandada.
Mulle ei meeldi alguses esitatav definitsioon, mis on ebamäärane ega piiritle tähti teistest gaasilistest taevakehadest (ma ei tea, kas plasmat võib üldse gaasiks nimetada). Hiljem on küll antud täpsem definitsioon, aga arvan, et alguses võiks tähe mõistest üksikasjalikumalt rääkida. Ise ei ole asjatundja, sellepärast ei oska seda ise teha. Andres 15:05, 5 Dec 2004 (UTC)
Mu isiklik kokkupuude neutrontähtedega on siiani olnud suhteliselt piiratud, aga nende gaasilisuse suhtes on mul siiski pisukesi kahtlusi... Sellegipoolest, artikli yldise struktuuri võiks ehk inglisest laenata kyll. --Oop 05:44, 7 Dec 2004 (UTC)
Jah, mul on pretensioone ainult alguslause kohta. Panen sinna nüüd uue sisu. Andres 07:05, 7 Dec 2004 (UTC)

Ei poolda liitmist. Vaata Arutelu:Astronoomia. Andres 3. mai 2006, kell 21.40 (UTC)


Varem oli siin niisugune tekst:

Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt 70 sekstiljonit ehk 7×10²² ehk 70 000 000 000 000 000 000 000 tähte, seega 230 miljardit korda rohkem kui meie Galaktikas (Linnuteel), kus on 300 miljardit tähte.

Tähtede arvu hinnang on pärit saksa vikist. Kust on pärit praegune tekst, seda ei tea. Andres 24. september 2006, kell 16:01 (UTC) Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt 70 sekstiljonit ehk 7×10²² ehk 70 000 000 000 000 000 000 000 tähte, seega 230 miljardit korda rohkem kui meie Galaktikas (Linnuteel), kus on 300 miljardit tähte.


Ülihiiud on lihtsalt massiivsed tähed (alates ca 5 Päikese massist), mis on jõudnud oma elu lõpusirgele, ning on paisunud väga suurte mõõtudeni. Hüperhiiud seevastu on kõige massiivsemad ja ka heledamad tähed, mis oma mõõtmetelt võivad ülihiidudest ka väiksemad olla. Põhjanael ning Betelgeuse ei ole mingil juhul hüperhiiud - Betelgeuse on "nirupoolne" ülihiid, heledusklassiga Ib ning visuaalselt on ta hele vaid seetõttu, et on meile suhteliselt lähedal. Põhjanael on veel väiksema massiga, heledusklass on Ib ja II vahel, mass veidi üle 5 Päikese massi. Kõige heledamata ülihiidude heledusklass on Ia, sellele järgneb Iab ning Ib, edasi tuleb heledusklass II (millel on ka oma täpsemad alajaotused) ning seejärel heledusklass III e. hiiud. Ka Päike saab elu lõppfaasides hiidtäheks..Tonisee


Kas meil võiks olla ka tähtede loend vms? avjoska 3. juuli 2008, kell 04:08 (UTC)

Praegu käivad tähed üldise taevakehade loendi alla. Andres 3. juuli 2008, kell 05:13 (UTC)

Retsensioon (tähtede elutsükkel)[muuda lähteteksti]

Tähtede elutsükli jutt on põhjalik, korralikult illustreeritud ning hästi liigendatud.

Viiteid on piisavalt ning need katavad ära kõik olulisemad faktid.

Tekst tundub keeleliselt korrektne: silma jäid vaid üksikud trükivead (ei hakanud välja tooma, parandasin ise ära).

Artikkel on hästi vormindatud ning teistele artiklitele on hulgaliselt siseviiteid.

Trepan 13. november 2011, kell 21:09 (EET)[vasta]


Sinu lisatud artikliosa esimene lause jääb mulle täielikult segaseks.

  • Arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips.
  • Tähe algab ???
  • eel-peajada kas saaks juba kohe linkida, silm ei pruugi järgmist pealkirja märgata? Võiks lühidalt ka öelda, mis asi see peajada on, kuna artiklit selle kohta veel pole.
  • Lauses "Pideva tuumasünteesi ..." võib mõttekriipsud ära jätta.
  • 'enamiku tähtede
  • 10-14 osa Ei saa aru.
  • ainult 0.01% kogu eluea jooksul Kas kogu eluea või kogu senise eluea jooksul? Murdarvu eraldajaks on koma
  • kuna selliste tähtede eluiga ületab universumi eluiga mõned tähed tekkisid enne universumi tekkimist?
  • Tähtede, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi. Samasse lausesse pärast viimast koma võiks lisada sõna "ning".
  • enamik tähe materjali
  • võõrkeelsed sõnad kaldkirja

Tubli! Adeliine 19. november 2011, kell 17:29 (EET)[vasta]


Enamik nimekirjas väljatootud punktidest said ära parandatud.

  • Esimese lausega on see häda, et 'tähtedevaheline meedium' iseenesest on artiklit vääriv mõiste, ent ma ei näe võimalust seda ilma konkreetsust kaotamata välja võtta.
  • 'Eel-peajada' mina isiklikult seal veel ei lingiks. Seal on ta toodud prototähe sünonüümina, mitte uue mõistena. Samuti ei näe põhjust sellesse artiklisse panna peajada kirjeldust. Peajada objektid ongi, nagu artiklis ka välja toodud, hüdrostaatilises tasakaalus vesinikku põletavad tähed, midagi täpsemat nõuaks HR-diagrammi mõiste sissetoomist, mille kohta saaks terve artikli.
  • '10-14 osa' all on mõeldud murdosa. Matemaatiliselt ongi see sama kui murruna kirjutamine, kas siis ära peaks jätma 'osa'.
  • 'Kuna selliste tähtede eluiga ületab universumi eluiga'. Mõeldud on et ükski selline täht ei saa seega olla oma elu lõppfaasis, kuna universum pole andnud neile piisavalt aega eksisteerimiseks.

BlueBirdy 22. november 2011, kell 05:34 (EET)[vasta]


Tähtedevaheline meedium on anglitsism. Eesti keeles kasutatakse astronoomide poolt mõistet 'tähtedevaheline keskkond'. 'Eel-peajada' sobib parema termini puudumisel kirjeldamaks Hertzprung-Russelli diagrammi piirkonda, mitte ajalist mõistet, mispuhul kasutatakse a'la peajada eelsed faasid, 'areng enne peajadale jõudmist', 'tähe liikumine peajadale' jne. Indlisekeelses teaduskirjanduses kasutatakse pre-mainsequence star küll. Artikkel on veel veidikene kaootiline, aga hakkab looma.Tonisee 25. november 2011, kell 10:53 (EET)[vasta]

Kas koolitöö veel käib? Või teeme ise parandused? Andres 25. november 2011, kell 22:06 (EET)[vasta]


Asendasin tähtedevahelise meediumi vastavalt tähtedevahelise keskkonnaga ning eel-peajada vastavalt peajada eelses faasis. --BlueBirdy 18. detsember 2011, kell 21:09 (EET)[vasta]

gravitatsioonist[muuda lähteteksti]

Artiklis, selle päises pole mainitud gravitatsiooni, mis on tähe tekkimise ja olemise ja lõpu juures põhiline tegija. (vaata näit inglise, soome, vene artikli päise tekste) Kui piisavalt palju ainet, seega ka gravitatsioonijõudu ühte punkti koguneb, tekib kuumus ja rõhk, mis on piisavad tuumareaktsioonide tekkeks ja jätkumiseks. Mitte mainida Tähe puhul gravitatsiooni olulisust on samaväärne, kui mitte mainida näiteks elementaarosakeste füüsikas elektroni vms. nimelik 3. mai 2018, kell 13:27