Arutelu:Suurupi pank

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Fotod maha! Kõik fotod on liivakivist koosnevast Ninamaa pangast peale ühe, millel puuduvad koordinaadid ja mille kohta ei või seda otseselt väita, aga mis ei pruugi samuti Suurupi pangast olla. - Melilac (arutelu) 5. oktoober 2019, kell 18:26 (EEST)

Põhikaardil, kohanimeregistris ja KNAB-is ongi Suurupi pank märgitud mere äärde, kus on liivakivist astang. Sellele viitavad praegu ka koordinaadid. Siin (lk 11) kirjeldatakse Suurupi panka kui kahe astanguga panka (alumine mere ääres ja ülemisel siis ülemine tuletorn). Samamoodi räägitakse siin Suurupi paljandist, mis paljandub mõlemal astangul. Tundub, et ainult ülemise astangu nimetamine Suurupi pangaks on erandlik. Vahest rääkida ikkagi siin mõlemast astangust ja lihtsalt mainida, et ühes allikas räägitakse Suurupi pangast kitsamas tähenduses. Laiemas ja kitsamas mõttes Suurupi pangast eraldid artiklid pole ehk otstarbekad. Pikne 5. oktoober 2019, kell 20:45 (EEST)
Panga kohal on klindil kaks astangut ei tähenda otseselt kahe astanguga panka, muidu kuuluks Toompea panga alla ka Hundipea ja Kopli rannajärsakud. Kallaste või Tiskre panga puhul on aga alati ja konkreetselt panga all mõeldud mõlemat järsakut, nii et pank saab olla kahe astanguga küll. Esimeses allikas on alumine osa eraldi Suurupi-Ninamaa rannajärsakuna välja toodud, teise ehk geokogude allika andmed on vastuolus stratotüüpsete paljandite andmebaasiga (geokogude omast uuem), kus peetakse Suurupi paljandi all silmas just ülemist. Pigem peaks need astangud olema lahus, aga kui KNAB annab panga puhul eelistuse alumisele astangule, siis Suurupi paljand on siin ülemine astang. Kohanimeregistris on ülemise astangu juures alatasa nimi Hiiemägi.
Allikas 1. lõpetab erinevalt ühest teisest klindiraamatust Türisalu panga Vääna klindilahega (too allikas jätkas Türisalu pangaga Väänani välja). Nii KNAB kui kohanimeregister selle jätku nime koha pealt üldse vaikivad. Samas jätkab ta Rannamõisa pangaga sisemaal, sellal kui Suuroja alustab Harku klindilahe kohal ikka Tiskre pangaga ja see on vana nimi, mis esineb geokogudeski, ja mida kasuti ka sarjas Siin ja sealpool maanteed. KNAB ja kohanimeregister selle sisemaise osa pealt vaikivad, samas kui allikas 1 lõpetab Tiskre panga Tiskre küla juures, sealt edasi ei tunne ega tea see ka allikas pankadel mingeidki nimesid olevat, sama astang jätkub aga Harkujärve ojast ehk siis Tiskrest tükk maad edasi. Ja teisel pool oja veel Mustamäeni välja.
Ühesõnaga: lootus panganduse osa korda teha on selle nädalaga kustunud, kuna asjas puudub ühtne käsitlus. Keelemehed ja geoloogid peaks enne omavahel tõsise vestluse maha pidama. - Melilac (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 09:50 (EEST)
Konkreetsemalt antud juhul tundub olevat põhjust kaht asja eristada küll: väga mitmes allikas on asjadel eri nimed ja allikad, mis räägivad ühest, mitte kahest, on vanemad. Mis nimi peaks aga olema ühel ja teisel... Siin jälgiks pigem kohanimeregistrit, ehk siis Suurupi paljad ehk Hiiemägi ja Suurupi ehk Ninamaa pank? - Melilac (arutelu) 6. oktoober 2019, kell 10:00 (EEST)
Hiiemägi on põhikaardil ja kohanimeregistris konkreetne koht Murastes Hiiemetsa juures. Laiema klindilõigu kohta pole seda nime kasutatud, ega ju?
Küllap stratotüüpsete paljandite andmebaas räägib vaid panga ülemisest servast, kuna stratotüüp on just seal. Selle järgi minu meelest ei saa otsustada, et alumisel astangul paljanduvaid panga osi nimetatakse teisiti.
Tavakaartide järgi on samuti raske otsustada, kuhu kohanime mõju täpsemalt ulatub. Kui nimi on märgitud mere äärde ja ülemise astangu kohta samal kaardil eraldi nime pole, siis võib muude allikate toel mõelda, et sama nimi käib ikkagi ka ülemise astangu kohta.
Kas eraldi Ninamaa pangast räägib veel mõni allikas peale Suuroja? Ma ei ütleks, et teised allikad peale Suuroja on vananenud.
Keelemehed ega Maa-amet ei pane ise nimesid. Neil on asukohad teiste kaartide ja muude allikate järgi vaadatud. Näiteks KNAB-is on nime "Suurupi pank" allikaks märgitud Regio atlas.
Ma arvan, et märksõna "Suurupi pank" all tuleks rääkida mõlemast astangust, kui on erandlik kasutada seda nime selgelt emma-kumma astangu kohta. Astangutest saab eraldi rääkida iseenesest ka ühes artiklis. Iseasi, kas teha siis veel eraldi artiklid kummastki astangust ja mis pealkirjade all.
Külgnevatest klindilõikutest võiks rääkida vastavate märksõnade juures. Pikne 6. oktoober 2019, kell 14:27 (EEST)
Hiiemägi on põhikaardil just nimelt laiemalt, aga nagu Sa juba ära tõid, on kaartide järgi raske otsustada, kuhu kohanime mõju täpsemalt ulatub. Sul võib õiguski olla, aga ma ise tunnen, et see lõik on on liiga segane, et ma asjas kindel oleks. Teen Paldiski ümbruskonna pangad korda, seejärel võtan keelemeeste ja geoloogidega ühendust.- Melilac (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 12:24 (EEST)
Kuidas laiemalt, kui nimi on kaardil ühes punktis Hiiemetsa juures?
Kas sa tahad, et keelemehed ja geoloogid otsustaks, mis on õige Suurupi pank? Minu meelest on selge, et Suurupi pangast räägivad allikad kahes mõttes: 1) mõlemad astangud ja 2) ainult ülemine astang. Siis tuleks lihtsalt teha nii, et mõlemad tähendused oleks mainitud. Pikne 12. oktoober 2019, kell 14:28 (EEST)
Siis on kaarti vahepeal muudetud, viimati kui ma vaatasin, oli see nimi küll mitmes kohas ülemise astangu juures. Aga tegelikult jah, ma tahaks tõesti, et oleks otsustatud, defineeritud ja selge. Mitte ainult Suurupi, vaid ka Tiskre ja Rannamõisa ja Kallaste osas. Mitte nii, et autorid käsitlevad asju eri kohtades erinevalt. Ja et need asjad kajastuksid kaardil, mitte nii, et põhikaart teab vaid üksikute pankade nimesid. Ma ei usu, et seda liiga palju soovitud oleks. - Melilac (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 14:49 (EEST)
"Hiiemägi" on küll kaardil ülemise astangu juures. Ma lihtsalt ei näe põhjust arvata, et selle nime mõju ulatub näiteks lääne poole kuni Suurupi kihistiku stratotüübini ülemise tuletorni juures.
Kui ka geoloogid, kartograafid ja kõik teised, kellel võib olla tarvis pankade nimesid kasutada, lepivad kokku, et edaspidi kasutatakse nimesid ühtmoodi, siis tuleks siin ikkagi arvestada ka varasemate kasutustega. Pikne 12. oktoober 2019, kell 15:44 (EEST)