Arutelu:Subkultuur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mulle tundub, et tuleks öelda "imaago", mitte imago. Asi on selles, et see on ladina laen ja ladina keeles on teine silp pikk ja rõhuline. Andres.

Minu m'letamist mööda on kasutatud rohkem lyhikest varianti. Või siis imidž. --Oop 17:37, 11 Feb 2005 (UTC)


Mulle tundub, et eesti keeles kirjutatakse "biitnikud". Andres 17:18, 20 Feb 2005 (UTC)

Angloameerika subkultuuridele lisaks võiks ära nimetada ka mõned muud, nt lõngused, blatnoid vms

ja ka näiteks ljuuberid (tegutsesid Venemaal 1980ndate lõpus)?

  • Blatnoid ei ole subkultuur vaid klass (või kiht) kurjategijate hierarhias.

Arvestades, et mõiste "kultuur" tähendab (muuhulgas, peale selle, et see on ka nt. taimesort) mingi inimgrupi iseloomulikke käitumise-, arusaamade- jms. omadusi, on selge, et mõnda subkultuuri kuuluvad kõik inimesed, nii et väide, et neisse kuuluvad mingi kindla vanusegrupi esindajad, on pisut imelik. Siin nimetatakse "subkultuuriks" justkui ainult vastanduvad subkultuurid? Näiteks poliitikud & näitlejad kuuluvad kindlasti kahte erinevasse subkultuuri, samuti nt. teadlased ja lihttöölised.--Tvali 10:21, 5 Apr 2005 (UTC)

sellele on artiklis ka viidatud: Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Ka elukutsed võiva olla subkultuuri kujunemise aluseks. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. --Lulu 10:29, 5 Apr 2005 (UTC)

Tegin selgema vahe ealiste (urbanistlike) subkultuuride ja teiste (etniliste, religioossete jmt) vahele. Vajab muidugi täiendamist. --Lulu 18:24, 22 Jun 2005 (UTC)


Õigekeelsussõnaraamat (2006): ligikaudne otsing kogu artiklist Vastuseid: 1

kraade <7> argi lõngus. ▪ Kraade+poiss >>

  1. graadepoisid (õige kirjapilt - vaata Eesti Entsüklopeediast, 1932 - 1937)

Kellel nüüd õigus on? --kanakukk 14. mai 2008, kell 14:34 (UTC)

Taivo, te lugege enne läbi, mida selles raamatus kirjutatakse, siis alles kustutage. Kahtlemata on häkkeritel oma subkultuur, ja Himaneni raamatus seda kirjeldatakse. Teil tuleks oma kustutamisi ka põhjendada. Palun põhjendage, miks häkkerid EI ole subkultuur.

graadepoisid > kraadepoisid. Põhjendus: Vikipeedia keel peab järgima tänapäevast eesti keele pruuki, sealhulgas ÕS-i.--90.191.63.142 12. mai 2009, kell 16:27 (UTC)

Loomulikult on häkkerid subkultuur. See raamat peaks olema artiklis häkker. Seevastu artiklisse Subkultuur sobivad raamatud, mis räägivad subkultuuridest üldse, mitte ühest konkreetsest subkultuurist. Taivo 12. mai 2009, kell 16:48 (UTC)
Soovitus raamat enne kustutamist läbi lugeda on kohatu. Vikipeediasse lisatakse viiteid nii paljudele raamatutele, et füüsiliselt pole võimalik neid kõike läbi lugeda. Taivo 12. mai 2009, kell 16:48 (UTC)

a. Miks ei võiks olla artiklis Subkultuur viiteid konkreetsetele subkultuuridele, kui see aitab asjast paremini aru saada. Subkultuuride loetelu on olemas, aga hakata artiklis Häkkerid rääkima selle kui subkultuuri iseärasustest on tolle artikli seisukohalt sama imelik. Viites, mille te kõrvaldasite, osutatakse tunnustele, mis võimaldavad häkkereid pidada omaette subkultuuriks. Nii võiks olla ka teiste konkreetsete subkultuuridega. --90.191.63.142

Näiteks artiklisse "Geograafia" ei lisata reisikirja Mongooliasse. See lisatakse artilisse "Mongoolia", kui üldse kusagile. Artiklisse "Sport" ei lisata Erki Noole elulugu. See käib artiklisse "Erki Nool", kui üldse kusagile. Artiklisse "Eesti ajalugu" ei lisata Vilde "Mahtra sõda". See käib artiklisse "Mahtra sõda", kui üldse kusagile. Ja iga raamatu võib lisada tema autori artiklisse. Taivo 12. mai 2009, kell 19:16 (UTC)

b. Soovitus enne raamat läbi lugeda on kohane, sest peaks osutama sellele, et soovitav on enne arutada kui kustutada. --90.191.63.142 12. mai 2009, kell 17:01 (UTC)

Ei, siiski mitte. Oletagem hüpoteetiliselt, et keegi lisab artiklisse täiesti kõlbmatu raamatu. Kas see peaks siis olema artiklis paar kuud, kuni keegi selle raamatu läbi loeb ja isiklikult veendub, et see ei sobi. Arusaadavalt niisugune toimimisviis ei ole hea. Taivo 12. mai 2009, kell 19:16 (UTC)
Ka minu meelest see viide siia ei sobi. Olen toda artiklit küll lugenud, aga ei mäleta midagi, nii et läbilugemine ka ei aita. Ei mäleta, et seal oleks räägitud subkultuuri mõistest või subkultuuridest üldse. Kui see nii on, siis see viide ei ole siin kohane, kuigi häkkerid on subkultuur. Andres 13. mai 2009, kell 05:55 (UTC)

See, et neoromantikud on subkultuuride nimistus, mõjub imelikult. Võib-olla keegi põhjendaks, miks seda siin esitletakse. Milliste tunnuste alusel see käib? --Niki 12. mai 2009, kell 18:57 (UTC)

Selle nimekirja esialgsel koostajal oli subkultuurist veider arusaamine. Viska välja kõik, mis sinu meelest subkultuurid ei ole. Taivo 12. mai 2009, kell 19:16 (UTC)
Neoromantikute all on nähtavasti mõeldud uusromantismiks nimetatava levimuusikastiili fänne. Küllap nad moodustavad subkultuuri, sest teatud muusikastiili eelistamisega on seotud ka mingid ühised väärtused, riietumisstiil jne ning ühe stiili fännid kogunevad. Andres 13. mai 2009, kell 05:55 (UTC)

Aga selline nimekiri ei saa olla ammendav ega ühetähenduslik, sest ei saa üheselt öelda, kus on tegu subkultuuriga ja kus mitte. Andres 13. mai 2009, kell 05:55 (UTC)


A. Ettepanek I: lisada artiklisse järgmine lõik. "Subkultuuride tekkes mängivad oma osa sisemised tõukejõud, mida võidakse ka formuleerida. Näiteks Linus Torvalds loetleb häkkerite subkultuuri (kogukonda) koos pidavate motiividena elusäilitusmotiivi (survival tähenduses: toimetulek, elusuutlikkus, elutagamine), ühiselumotiivi (social life tähenduses: vajadus sotsiaalse ühekuuluvuse järele, arvutiasjandus kui viis kuuluda kogukonda) ja meelelahutusmotiivi (entertainment tähenduses: ergutatud energiseeriv mõttetegevus, arvuti ja võrk kui võimalus meeldivaks tegevuseks). Subkultuuri tekkeks ei piisa ühest tingimusest: alles need kolm tõukejõudu koos sünnitavad teatava eluviisi, sellele vastava käitumise ning tunnuslikud välised märgid. //Viide// Linus Torvalds. "Mis on häkkerile sisemiseks tõukejõuks ehk "Linuse seadus". Raamatus: Pekka Himanen. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim." Inglise keelest tõlkinud Kalle Kurg. Kunst 2001. Lk. 13-17.//

B. Põhjendus. Artikkel on orienteeritud liiga palju sellele nagu oleks subkultuur väliste tingimuste, asjaolude, “näitude” kogum.

C. Probleem. Selleks on mõistete 'subkultuur' ja 'kogukond' lähedus. Seda võiks arutada.

D. Väitlus Taivoga.

  • Jah, Sport ja Nool ei pea olema koos. Kuid kui "Subkultuuri" all on juttu konkreetsest häkkerite subkultuurist rääkivast raamatust, siis siin ei ole sellist loogikat nagu teie toote ehksiis Sport > Erki Nool (sportlane) jne. Siin on loogikaks: Sport > spordialad ja Sportlased > Nool. Ehk teisiti: Subkultuur > Häkkerite subkultuur, Häkkerid > Torvalds. Teisiti öeldes, arutluse all oleval juhul ei ole kõrvale juhtivat loogikat.
Kirjanduse ossa sobivad ainult need raamatud, mis räägivad subkultuuridest üldse, mitte ühest konkreetsest subkultuurist. Ühest subkultuurist rääkiva raamatu koht on vastava subkultuuri juures. Aga seda kõike ma vist juba ütlesin. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
  • Aga peamine: osutus Torvaldsi seisukohtadele ei olnud ega ole osutus lihtsalt HÄKKERITELE, vaid selle näitega avatakse SUBKULTUURI KUI SELLISE sisemist olemust. Olen nõus sellega, et subkultuuri tõukejõude ei pruugi mängu tuua osutusega osas KIRJANDUS, vaid võib esitada sisus ja viidata osasse VIITED, või siis anda üldistav lause viitenumbriga ja avada tõukejõudude teema osas VIITED.
Panid viitesse. Sinna sobib. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
  • Palun näidake sõrmega, kus on käesolevas artiklis praegu see koht, kus seletatakse, miks subkultuur tekib (subkultuurid tekivad), millised on tõukejõud jne. Seda ei ole.
Kui sa ehk küsid, kas praegu on artikkel suurepärane, siis seda see ei ole. Võid parandada ja täiendada. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
  • Kustutamisest. Nagu teie varasemast tekstist näha, ei ole te raamatut lugenud ega siis ka tea, millest on kõrvaldatud osutuses juttu. Kuidas võite te siis teada, kas raamat on "kõlblik" või kõlbmatu? Samas ei saa eitada, et kui keegi paneb subkultuurist rääkivasse artiklisse kokaraamatu, siis see ei ole kõlblik. Käesoleval juhul nii ei olnud. Kõrvaldatud loos seletab Linus Torvalds, miks tekkis häkkerite subkultuur (motiivid) ja sellisel seletusel on laiem tähendus kui ainult häkkerite kohta. Teie aga hukkate Torvaldsi, sest te ei tunne teda. Te soovite ja soovitate käituda nagu käitub arst, kes patsientide hulgast eemaldab ühe inimese sellepärast, et ta teda varasematelt vastuvõttudelt ei tunne (või et kuna too on tulnud veidi hiljem, siis teda ei ravita.) Või nagu koristaja, kes uut kellapakendit nähes viskab selle kõige muuga koos paberikonternerisse, hoolimata sellest, kas pakendis on midagi (näiteks kuldkell) või mitte. Või nagu timukas, kellel on kästud hukata perekond ja kes kohale jooksvat tundmatut last nähes hukkab igaks juhuks ka selle. Arusaadavalt selline toimimisviis (meetod) ei ole hea.
Nii et sa oled nõus, et kokaraamat ei kõlba siia. Kuidas teha vahet kokaraamatul ja vajalikul raamatul? Pealkirja järgi muidugi, nii lihtne see ongi. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
  • Ettepanek II. Parem oleks, kui administraator äkilise kustutamise asemel seletaks, miks ta seda vajalikuks peab ja soovitaks kaastöö teinul ise see kustutada või siis vaielda. Kas nii tõesti ei oleks parem? Kui midagi mõistlikku välja ei tule, on ju ikkagi võimalik hiljem kustutada. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 08:10 (UTC)
Ei, see on halvem. Kui sa oleksid registreeritud kasutaja, oleksin seda teinud, aga anonüümsed kasutajad ei viitsi vaielda ega argumenteerida, ma jääksingi vastust ootama. Sina oled harv erand. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
Kas sa ei tule selle peale, et mitte mina ei pea oma tegu põhjendama, vaid hoopis sina pead põhjendama, miks sa mingi raamatu siia paned? Harilikult keegi seda ei viitsi teha ja nii ma siis otsustan mõne sekundi jooksul pealkirja põhjal, kas sobib või ei. Ma vaatan iga päev niimoodi sadu parandusi läbi ja otsustan, kas need on vajalikud või ei. Sinu raamat on viitena oma kohal, kirjanduse loetelus mitte. Taivo 13. mai 2009, kell 11:54 (UTC)
Olen nõus, et koos uue materjali lisamisega on mõistlik esitada ka põhjendus. Alati ei tule meelde, siin on ühe arvuti peale mitmeid inimesi, vahel on kiire,. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 15:51 (UTC)
Sellega on ka nii, et põhjendada on tarvis ainult juhul, kui vastuväiteid on ette näha või kui endal on kõhklusi. Pole ju võimalik kõiki oma samme põhjendada. Andres 13. mai 2009, kell 19:36 (UTC)
Pane oma asi sisse koos viitega, viitena see kindlasti sobib. Andres 13. mai 2009, kell 08:21 (UTC)
Ütleksin Taivo kaitseks, et kõiki parandusi pole võimalik eelnevalt arutada. Andres 13. mai 2009, kell 08:24 (UTC)
Üldine põhimõte on, et arutelu alustatakse siis, kui keegi artiklis tehtuga rahul ei ole, samuti siis, kui on kõhklus või on ette näha vastuväiteid. Ja Taivol on õigus: anonüümsed kasutajad reeglina arutellu ei lasku, ja nii jääbki asi ripakile. Toimetaja, kes parandusi järjest läbi vaatab, ei saa iga oma sammu põhjendada. Andres 13. mai 2009, kell 13:02 (UTC)

Uusromantism[muuda lähteteksti]

Uusromantikud kõrvaldatud, sest ei kuulu siia. --Vikker 23. mai 2009, kell 12:12 (UTC) Lisatud kunstivoolu asemele Uusromantim (levimuusika), uskudes, et seal tõesti võib oma subkultuur olla. Kuid seda peab kontrollima. Ootaks, et tolles artiklis vastavat asja ka käsitletakse. Ka ei sobi see viide oma tunnustelt teiste nimetustega siinses nimistus. Muide, uusromantikute kui kunstivoolu käsitlev artikkel ja eriti nimistu on kahtlased. --Vikker 23. mai 2009, kell 12:19 (UTC)

Uusromantim (levimuusika) peaks olema stiil, mitte subkultuur. Ei ole küll kindel aga siin võib teadmatusest vigu sees olla. --Tiuks 23. mai 2009, kell 13:28 (UTC)