Arutelu:Skaala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lingid tuleb korda teha. Ja täpsustuslehest pole mingit kasu, kui seal midagi ei täpsustata. Andres 21. jaanuar 2007, kell 19:16 (UTC)

Täpsustusleht on selleks, et skaalal on mitmeid tähendusi. Näiteks ei sobi selle definitsiooniga kokku temperatuuriskaala. Täpsustuslehte peab täiendama.--Animagi 21. jaanuar 2007, kell 19:18 (UTC)
No täienda siis. Andres 21. jaanuar 2007, kell 19:34 (UTC)
Linke ei saa praegu korda teha, kuna puuduvad artiklid kuhu suunata.--Animagi 21. jaanuar 2007, kell 19:19 (UTC)
Ei. Täpsustuslehekülg on ka selleks, et näha puuduvatele artiklitele ette pealkirjad ning suunata lingid õigesse kohta. Praegu on ju osa linke valed. Pärast artikli loomist tuleb tingimata lingid korda teha ja täpsustuslehele kanda vähemalt need mõisted, millele juba viidatakse. Andres 21. jaanuar 2007, kell 19:34 (UTC)
Paremini mina ei oska.--Animagi 21. jaanuar 2007, kell 19:52 (UTC)

Mine meelest on praegune olukord väga halb. See ei ole veel põhjus eri artiklite tegemiseks, et teised tähendused ei mahu Animagi definitsiooni alla. Muidugi on erinevail põhimõtteil koostatud skaalasid, kuid neil on ka ühiseid jooni, mistõttu neid kõiki skaaladeks nimetataksegi. Artikkel "skaala" peakski olema kokkuvõttev ning andma ülevaate selle mõiste sisust ja ulatusest. Siim 21. jaanuar 2007, kell 20:56 (UTC)

Olen nõus, et praegune seis on halb. Aga näiteks ENE 1. väljaanne eristab sellel sõnal kolm tähendust: 1) mõõteastmik (näiteks Mohsi skaala); siin ei ole skaalat füüsilisel kujul olemas, vaid see on abstraktne objekt, kuid mitte matemaatiline; 2) lõikudeks jaotatud joon näiteks graafikul või nomogrammil (jaotus võib olla näiteks logaritmiline); siin võib skaalat vaadelda nii matemaatilise kui ka füüsilise objektina; 3) mõõteriista lugemisseadisele märgitud jaotised (see on täiesti füüsiline ja ainult füüsiline objekt); seda on mõeldud praeguses artiklis Skaala.
Need tähendused on küll sarnased, kuid ühise nimetaja alla neid minu meelest kuidagi viia ei anna. Täpsustuslehel võib ju selgitada sõna päritolu ning seda, kuidas sellised erinevad tähendused on tekkinud. Andres 22. jaanuar 2007, kell 06:27 (UTC)
Selliselt võib neid eristada küll, kuigi erinevate, kuid sarnaste ning üksteisest tulenevate tähenduste samas artiklis avamise vastu ma nii rangelt ei oleks. Näiteks geoloogias tähendavad mitmed terminit nii setet kui sellest moodustunud pinnavormi või nii protsessi kui ka selle tagajärge. Siin on olukord küllaltki sarnane. Mulle meeldiks rohkem kui Vikipeedia ei oleks äärmuseni killustunud, vaid sisaldaks korralikke ülevaateartikleid. See veel ei tähenda, et spetsiaalartikleid ei võiks olla. Täpsustusleht ei ole minu arvates see koht, kuhu pikka juttu kirjutada. Siim 22. jaanuar 2007, kell 09:59 (UTC)
Seda tuleb igal juhul juhtumite kaupa vaadelda. Teise ja kolmanda tähenduse saaks siin ehk kokku panna. Esimene tähendus on selgelt eraldi. Pean eristamist tähtsaks ka sellepärast, et nii satuvad lingid õigesse kohta. Muidu võib olla raske aru saada, millest jutt on.
Ma ei mõtlegi, et täpsustuslehel peaks pikka juttu ajama, aga mõne sõna võiks siiski kirjutada. Andres 22. jaanuar 2007, kell 15:35 (UTC)

moodustavad mõõtühikute väärtustele vastava järjestikuste arvude rea

Mis mõttes on arvud järjestikused?
Joone all on siin mõeldud füüsilist objekti. Andres 22. jaanuar 2007, kell 06:35 (UTC)
Kuidas kriipsud või punktid moodustavad arvud? Andres 22. jaanuar 2007, kell 06:36 (UTC)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:55 (EEST)