Arutelu:Sinilille kasvukohatüüp

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Sinilille kasvukohatüüp[muuda lähteteksti]

Alguses „Sinilille kasvukoha“ - > „Sinilille kasvukohatüübi“.

Salumets ja laanemets on metsa tüübirühmad.

„Riigifondi metsammast“ - ???

„Reljeefil esineb erinevaid kõrgendikke…“ – sõnastus.

„kuni 2cm“ -> kuni 2 cm.

„Huumusehorisont on tüse (15-30 cm)“ – algallikas (Paal, 1997) on „15-25 cm ja enam“ – tähendus ei ole see sama. Pilt Rootsi kuusikust ei sobi – see ei ole seal sinilille kasvukohatüüp ja pilt võiks olla Eestist.

Lause „Levinumad (konstansemad) on sinilill ning karulauk, lisaks jänesekapsas, metsmaasikas, …“ on eksitav. Sinilill ja karulauk ei ole kuidagi eraldiseisvad konstantsuse poolest – J. Paalis „K“ täht tähendab karakterliiki. Karulaugu juurde on J. Paali raamatus kirjutatud „Paiguti Lääne-Eestis, saartel“ – see liik ei ole tavapärane mujal Eesti sinilille KKT metsades. Karulaugu pildi asemel võiks olla teine liik. Pildid taimeliikidest kasvukohatüübi juurde võiksid olla loodusest, mitte botaanikaaiast. Piisab ühest sinilille pildist.

„verevkurereha“ kirjutatakse lahku.

„Samblarinne on sinilille kasvukohtades mitte tihe suhteliselt pidev“ – paranda sõnastust. Me räägime sinilille kasvukohatüübist mitte sinilille kasvukohtadest, mis on täiesti erinevad asjad. Sinilille kasvukohatüübi metsades ei pruugi kasvada sinilille. Jälgi, et igal pool oleks sõna kasvukohatüüp välja kirjutatud. Ei sobi ka nt. „Sinilille raiesmikel“, „Kõige enam on sinilille kasvukoht levinud…“ või „L. Laasimer liigitab sinilille hoopis kuusikute ja kuuse-männi segametsade liigivaeste assotsiatsioonide rühma“.

Info: „Enim leidub metskäharikku ja laanikut aga ka palusammalt, lehviksammalt, tähtsamblaid, harilikku ja kähar salusammalt. [1]“ on vigane (sellist liiki nagu harilik salusammal ei ole) ja see ei pärine kindlasti märgitud allikast – Paal (1997). J. Paali (1997) raamatus „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon“ on sinilille KKT sammalde kohta kirjas vaid, et samblarinne on katkendlik ja selle moodustavad metsakäharik, harilik laanik, palusammal ja lehviksammal.

Hariliku laaniku pildi all kirjas vaid laanik – lisada ka sõna „harilik“, seda enam, et Eestis on mitu laaniku liiki.

„jänese-kapsa tüübile“ – jänesekpasa on üks sõna ja kasuta terminit „kasvukohatüüp“ E.Rj23 (arutelu) 24. mai 2023, kell 12:51 (EEST)[vasta]

Nüüd juba artikli moodi. Mõned väiksed asjad olid jäänud: Riigifond - ????, Sõna "Reljeefil" ülearune lause alguses. E.Rj23 20. juuni 2023, kell 17:54 (EEST)