Arutelu:Seadlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas see artikkel on mõeldud käima ainult Eesti kohta? Nõukogude ajal nimetati ukaase ametlikult seadlusteks. Kas mitte ka dekreet ei ole sama asi teise nime all?

Kas mitte pole olemuslik, et seadluse annab täitevvõimu organ, mitte lihtsalt juhtorgan? Seda pole praegu öeldud. Või juhtorgan tähendabki täitevvõimu organit?

Kui normatiivne õigusakt on normatiivakt, siis oleks vast parem rääkidagi normatiivaktist.

Peaministri puhul peaks linkima Eesti peaministrile (vastavat artiklipealkirja ma ei leidnud). Kõiki linke ma ei kontrollinud. Andres (arutelu) 24. veebruar 2015, kell 11:01 (EET)

See artikkel on tõesti mõeldud esmaselt käsitlema mõiste "seadlus" tähendust ja sisu Eesti territooriumil kehtivas ja kehtinud õiguses. Teiste riikide õigustega tekivad kohe tõlkeküsimused, mh kuivõrd "seadlus" on küllalt spetsiifiline sõna.
Peale sõda tõlgiti tõesti "Указ" kui "seadlus", näiteks "Указ Президиума ВС СССР" oli eesti keeles "NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus". Samas näiteks enne sõda (1920-ndatel) oli Eesti valitsus kehtestanud reeglid veneaegsete seaduste (mis Eestis edasi kehtisid) nimede tõlkimiseks ja toona tõlgiti "Сводъ военныхъ постановленiй" kui "Sõjaväe seadlused". Ehk siis seadlus oli vene keeles "постановление".
1992. a põhiseaduses kirjeldatud Presidendi õiguse kohta anda eriolukordades seadlusi on küll kasutatud väljendit "dekreediõigus".[1] Samas tuleb tähele panna, et 1992. a põhiseadus ei kasuta mõistet "dekreet", aga 1938. a põhiseadus kasutas nii mõistet "dekreet" kui ka mõistet "seadlus", tehes nendel kahel mõistel selget vahet. 1938. a põhiseaduse [2] §99 andis Vabariigi Presidendile õiguse Riigikogu istungjärkude vaheajal edasilükkamatu riikliku vajaduse korral anda seadusi dekreedina. Seadlus (§131) ei olnud toona aga midagi eriolukorra või edasilükkamatu vajadusega seonduvat, vaid nö tavaolukorras antav õigusakt, kuid valdkondlikult piiratud riigikaitse ja relvajõudude küsimustega.
EE 8 kd ütleb: "seadlus - riigipea normatiivne või õigust rakendav, põhiliselt seadusest madalam juriidiline akt. Selle definitsiooniga on paar häda. Esiteks, kehtiva 1992 a. põhiseaduse §109 järgi on seadlus seaduse jõuga (mitte seadusest madalam). Teiseks, nagu artiklis kirjas, siis 1920. a põhiseaduse alusel andis seadlusi Vabariigi Valitsus, mitte riigipea.
Ei saa ka öelda, et olemuslikult annab seadlusi täitevvõimu organ, vähemasti kehtiva Eesti põhiseaduse valguses, mille § 86 ütleb: "Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele." Aga seadluste andmise õigus on sama põhiseadusega reserveeritud Presidendile. Nagu artiklis kirjas, siis Eesti NSV ajal andis seadlusi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium. ÜP-l oli sisuliselt nii seadusandlikke funktsioone kui ka mõningaid täitevvõimu funktsioone, kuid ei saa vist öelda, et ÜP oli olemuslikult täitevvõimu organ. ENE ütleb, et see oli "riigivõimuorgan". ENSV Ministrite Nõukogu kohta öeldakse "täitev-korraldav riigivalitsemisorgan". Aga MN-l ei olnud õigust anda seadlusi.--VillaK (arutelu) 24. veebruar 2015, kell 12:32 (EET)