Arutelu:Süntaks

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Keeleteaduse seisukohast ei ole siin kirjutatu õige. Süntaks on ainult osa keele reeglitest ja osa grammatikast. Õigekirjaga tegeleb ortograafia. Andres 07:32, 12 Mar 2005 (UTC)

Süntaks peaks olema lauseõpetus.--Mona 15:04, 13 Mar 2005 (UTC)

Süntaksi mõiste on pärit keeleteadusest, kuid on üle kantud loogikasse, kus on juttu teatud kunstlike keelte süntaksist ja programmeerimisse, kus on samuti jutt kunstlikest keeltest ja kus süntaksit mõistetakse põhimõtteliselt samamoodi nagu loogikas. Ma pole kindel, kas semiootikas on mingit erilist süntaksimõistet. Andres 15:55, 13 Mar 2005 (UTC)

Lähtusin sellest, et süntaks kuulub keeleteaduse alla, aga nüüd läks midagi nihu. --Mona 16:01, 13 Mar 2005 (UTC)

Midagi hullu ei ole. Nähtavasti tulekski see artikkel reserveerida keeleteadusele ning rääkida süntaksist muus tähenduses teistes artiklites. Andres 16:12, 13 Mar 2005 (UTC)

See oleks tark tegu. Kui otsitakse seda mõistet, siis ikka keeleteaduse alt. Mina igaljuhul otsiks.--Mona 16:26, 13 Mar 2005 (UTC)

No vaata, inimestel on erinev taust. Mõni matemaatik ei tea üldse, et süntaks tähendab algselt lauseõpetust. Põhimõtteliselt peaks tegema eraldi artiklid, aga niikaua kui materjali on vähe, võivad need asjad ka koos olla. Mul ei jätku praegu jaksu selle artikli kallal töötamiseks, aga see osa, mis järgneb esimesele lõigule, on ebatäpsusi täis ja kohati lausa vigane. Arvan, et Sa võiksid proovida teist lõiku korrigeerida. Andres 16:42, 13 Mar 2005 (UTC)

Arvitimaailmast ei tea ma midagi, seega ei tea kas need laused on tõesed või väärad. Vajan abi.--Mona 17:34, 13 Mar 2005 (UTC)

See, mis edasi tuleb, on minu meelest põhimõtteliselt õige, ainult et see "enam-vähem samamoodi" on liiga ebamäärane. Sa ei pea sellepärast muretsema. Võid piirduda lingvistilise osaga. Andres 17:59, 13 Mar 2005 (UTC)

Semiootikas on süntaks defineeritud kui teadus märkide omavahelistest seostest.

Jätsin selle praegu välja, sest semiootikas nimetatakse seda minu teada süntaktikaks. Andres 3. detsember 2006, kell 19:34 (UTC)

Süntaks uurib lause üksuste (sõnade ja fraaside) sisemist struktuuri

Kas mitte sõnade sisemist struktuuri ei uuri morfoloogia? Andres 3. detsember 2006, kell 19:37 (UTC)

Üldiselt kuulub sõnade sisemise struktuuri uurimine küll morfoloogia valdkonda, kuid ütleksin, et morfoloogia ka süntaks uurivad sõnu eri tasanditel: morfoloogias on sõna peamine üksus, samas kui süntaksi uurimisvaldkonda kuulub sõna mitte kui sõna, vaid kui fraas, või osa fraasist. Tihti tuleb ju ette, et näiteks nimisõnafraas koosnebki ainult ühest sõnast; sellisel juhul on minu meelest õigstatud väide, et süntaks uurib sõnade sisemist struktuuri, eriti kui panna tähele täpsustust sulgude ees. ... Samas- hakkasin praegu mõtlema, et sellisel juhul ei tulekski süntaksi seisukohalt seda üksust sõnaks nimetada, vaid hoopis fraasiks. Oleks vist tõesti õigem piirduda sulgudes ainult "fraasiga". Paula

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .
Jah, võtsin "sõna" välja. Sõna on ju fraasi algühik, mistõttu fraasi struktuur ei ulatu sõna sisse. Ma küll täpselt ei tea, kuid mulle tundub, et süntaksi huvitab küll, millises muutevormis sõna on, kuid erinevalt morfoloogiast ei huvitu ta sellest, kuidas sõnavormi moodustatakse. Andres 4. detsember 2006, kell 21:03 (UTC)


Sõna muutevorm on süntaktikas küll väga oluline, kuna sellest sõltub ju, kas antud sõnad moodustavad grammatikaliselt korrektse lause või mitte: "koer mängib kassiga" ja * "koer mängivad kass" - teine lause on ebakorrektne, kuna sõna muutevormid ei "harmoneeru". Nii et jah, muutevorm on oluline, aga selle muutevormi moodustumine on küll juba morfoloogia valdkond. Paula 5. detsember 2006, kell 00:16 (UTC)


Süntaksi eesmärgiks pole ette kirjutada abstraktseid reegleid, mida kõik korrektsed keelekasutajad peavad järgima

Minu meelest sab eristada kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset) süntaksi. Andres 5. detsember 2006, kell 07:12 (UTC)

Vahest võiks süntaks olla kunagi tulevikus täpsustusleht (grammatika, loogika, programmeerimine) ja selle artikli pealkiri võiks olla lauseõpetus. 88.196.241.249 17. jaanuar 2012, kell 12:34 (EET)[vasta]

Ma ei poolda seda, sest "lauseõpetus" on vähe kasutatav sõna. Andres 22. jaanuar 2012, kell 13:03 (EET)[vasta]

Muide, keele süntaksiks nimetatakse ka keele süntaktilist struktuuri. Arvan, et seda lauseõpetuseks ei nimetata. Andres 22. jaanuar 2012, kell 13:04 (EET)[vasta]

Ma pole kindel, et "lauseõpetus" on vähe kasutatav. Võiks arvata, et vähemalt kooliõpetuses on ta sagedamini kasutatav. 88.196.241.249 22. jaanuar 2012, kell 13:44 (EET)[vasta]

"Noam Chomsky (1957,1965), silmapaistev süntaksiuurija..", mida need aastad tähendavad?

Küllap teoste ilmumisaastaid :) Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 14:37 (EEST)[vasta]