Arutelu:Riff

lugedes selle lehe täpsustuslauset kuhu siit on ümber suunatud, ütleks küll, et ümbersuunamine pole just väga hea -- Ahsoous 18. märts 2011, kell 11:40 (EET)

EKSS: riff on veel ühe rahva esindaja ja muusikaline mõiste. Adeliine 18. märts 2011, kell 12:10 (EET)

Kust see üldse on võetud, et kari on riff? Mina teeksin siia ümbersuunamise korallrahule. Selles tähenduses kasutatakse sõna "riff" sageli. Teised tähendused on vähetuntud. Andres 18. märts 2011, kell 23:01 (EET)

Asja üle nati järele mõelnuna siis ma küll arvan, et juba kidra pärast peaks siin vähemalt täpsustuslehekülg olema ja mitte ümbersuunamine. -- Ahsoous 18. märts 2011, kell 23:47 (EET)

Minu meelest piisaks täpsustusmärkusest korallrahu artiklis. --Epp 19. märts 2011, kell 05:42 (EET)

Seda ma pidasingi silmas. Andres 19. märts 2011, kell 09:11 (EET)

On ka veel kaks sellenimelist bändi (kuigi jah vaevalt et Argentina raske-rock meile siin korda läheb, aga Meerikamaa oma on isegi kuulda olnud); aga mereterminoloogias vähem kui 6 süllani tulev kalju või leetseljak on ka jah riff, ehk siis see kuhu siit on ümber suunatud (ja kui meelde tuletad on ka riffahvenad jm kalad, ega see nimetus siis niisama tekkinud pole, või ingliskeelne sõna riffle mis tähendab murdlainetust) - nii et tundub küll, et täpsustusleheküljest ei ole pääsu nii ehk naa (ja muusikatermin ei ole sugugi nii vähe tuntud) -- Ahsoous 19. märts 2011, kell 09:22 (EET)

Täpsustusmärkus võib ju suunata täpsustuslehele. Ma soovitan seda sellepärast, et üks tähendus on palju levinum kui teised.

Merendusterminit tuleb mingi allikaga tõendada.

Anna andeks, aga ma kahtlen ka selles, et see palju levinum on, väga sügavalt. --Ahsoous 19. märts 2011, kell 11:03 (EET)

Nojah, see on minu arvamus. Võimalik, et ka see merendustermin on võrreldavalt levinud, aga millegipärast käepärastest allikatest ma seda ei leia. Andres 19. märts 2011, kell 11:17 (EET)

mitte just päris, aga sinnapoole http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=riff1  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. november 2017, kell 03:41 (EET)

Ka minu teada on riff ennekõike korralrahu (praegu 14 linki). Kahlen selles sammuti, kas ingliskeelne üldmõiste reef on eesti keeles riff (arvatavasti toortõlge). Muusikamõiste (2 linki) ja rahvas (= riifid) on oluliselt vähemtuntud ja muu inglise vikis leiduva täpsustuslehele panemisega pole tarvis kiirustada (teab kas ja millal neist üldse kirjutatakse). 90.190.114.172 19. märts 2011, kell 11:38 (EET)

mitte ingliskeelne 'reef' vaid saksakeelne 'riff'  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. november 2017, kell 03:41 (EET)

Sellega kiirustada pole muidugi tarvis, kuigi see ainult tõstaks Vikipeedia väärtust. Küll aga tuleks praegust olukorda kindlasti muuta. Andres 19. märts 2011, kell 12:15 (EET)

Kaldun küll algsest teemast kõrvale, aga ma ei ole sel näol väärtuse tõstmises kindel (pigem ei tõsta väärtust). Ma pole peaaegu kunagi täheldanud, et inglise või saksa vikis täpsustuslehtedele punaseid linke pandaks; ka mitte täpsustuslinke, mille teema kohta ühes vikis on artikkel ja teises (veel) pole. Üleliigsed täpsustuslingid kas raskendavad täpsustuslehelt õige (ja olemasoleva) artkli leidmist või nende tõttu on tehtud täpsustusleht, mida pole (veel) tarvis (ja mida lähemate aastate jooksul ei lähe tarvis). Täpsustuslehe eesmärk peaks olema olemasolevate artikliteni juhatamine, mitte täheühendi kõigi tähenduste loetlemine. Tõsi, kui kui kuskil artiklis esinev link saab täpsustuslehele kord kirja, tehakse edaspidi sama teema kohta suurema tõenäosusega samasuguse täpsustusmärkusega linke, aga sellisedki punaseid linke pole täpsustuslehtedele tingimata tarvis. 90.190.114.172 19. märts 2011, kell 13:46 (EET)

Minu meelest on oluline just nimelt veel kirjutamata artiklitele pealkirjad ette näha, et saaks artiklites õigeid linke kasutada. Muidu lingib ju igaüks huupi mingile pealkirjale. Mina olen küll neid märganud. Aga ma ei arva, et inglise viki täpsustuslehtedest peaks eeskuju võtma; need on enamasti väga ebaülevaatlikud ja just seal on palju üleliigseid asju, mis raskendavad millegi leidmist. --Epp 19. märts 2011, kell 14:09 (EET)

Tõsi, üleliigseid asju on ka seal (nt isikunimed perekonnanime all ja märkused, mille juures link sootuks puudub). Jah, olen ka igasuguseid valesid linke märganud. Aga kui huupi ikka linkida saab – ja kui keerulisemal juhul pannaksegi huupi, siis suure tõenäosusega pole ka täpsustuslehele valitud link, mis hiljem sobilikuks osutuks ja mida ümber ei tule teha. Selline linkide üle arve pidamine kuulub ju ikkagi Vikipeedia köögipoolele ja lugeja ei pea selle otsa sattuma, et mõnda artiklit leida. 90.190.114.172 19. märts 2011, kell 14:19 (EET)

Märkamise jutt käis tegelt inglise viki kohta. Neid huupi pandud asju ei pruugi üles leida. Miks peaks täpsustuslehe punased lingid rohkem segama kui mis tahes muud punased lingid? Meil ju pole mingeid ülipikki ja ülekoormatud täpsustuslehti. Minu meelest on iga lugeja ka potentsiaalne kirjutaja. --Epp 19. märts 2011, kell 14:25 (EET)

Leian, et võimalikele artiklitele pealkirjade ettenägemine ja täpsustuslehel fikseerimine aitab kaasa ka artiklite loomisele, ja meie eesmärk on ikkagi luua võimalik palju materjali kattev entsüklopeedia. Seetõttu olen ma kindlalt punaste linkide keelamise vastu. Teiselt poolt aga ei pea ma ka õigeks nõuda, et täpsustuslehel oleksid kõik võimalikud lingid. Seda lihtsalt ei saa tagada. Ka siis on juba hästi, kui kõik juba olemasolevad lingid on õigesti suunatud.

Üldine reegel on, et sulgudes täpsustusega lingid pannakse ainult juhul, kui selline pealkiri on täpsustuslehel või täpsustusmärkuses ette nähtud. Asi pole mitte selles, kas pealkiri on õige, vaid selles, et see peab olema ühesugune. Kui peaks tekkima vajadus pealkirja muuta, saab seda teha igal pool korraga.

Mis puutub ülevaatlikkusse, siis tuleb lingid lihtsalt niimoodi paigutada, et vajalikku leida oleks võimalikult lihtne.

Inglise ja saksa vikis pannakse punaseid linke täpsustuslehtedele küll. Andres 19. märts 2011, kell 17:57 (EET)

Harvadel juhtudel – inglise viki juhendi järgi ei tohiks neid täpsustuslehele peaaegu kunagi panna ja saksa vikis on samuti soovitav lisada täpsustuslehele siniseid linke (mõnel juhul võib tähtsamate teemade kohta ka punaseid lisada). Mind igatahes häirib, kui täpsustuslehele kuhjatekse asju, millest lähemate aastate jooksul artiklit ei tule. Vähemalt sellised punased lingid, mida artiklites ei esine, võiks küll olla rangelt ebasoovituslikud. 90.190.114.172 19. märts 2011, kell 19:46 (EET)

Need punased lingid, mis artiklites esinevad, lihtsalt peavad täpsustuslehel olema, selleks täpsustusleht lihtsalt ongi.

Ma ei ole sellistest reeglitest varem kuulnud. Inglise vikis on tõesti selline reegel, saksa vikist seda ei leidnud.

Reegel on mõeldud selleks, et vältida selliseid linke, millest artiklit tarvis pole. Täpsustuslehtede tegemisel võetakse tavaliselt eeskujuks teised vikid, nii et vaevalt on niisugust asja tarvis karta. Mina ei soovitaks mingit punase lingi reeglit teha. Andres 19. märts 2011, kell 20:20 (EET)

Ei ole. Täpsustusleht on selleks juhatada lugeja erinevaid teemasid käsitlevate artikliteni, mis võiks olla sama märksõna all. Ta võib lisaks olla üks võimalik koht (peale loendite, vikiprojektide, arutelulehtede), kuhu koguda artiklites esinevaid linke (kusjuures neid linke ei pea tingimata eraldi koguma). Jah, ka selleks, et vältida linke, millest artiklit tarvis pole. Selles asi suuresti ongi, et eeskujuks võetakse teised vikid – artikkel teises vikis ei tähenda, et siia peaks samast teemast artikkel tulema ja kui ka artikkel võiks tulla, siis vastavat linki pole tarvis aastateks (või igaveseks) täpsustuslehele vedelema kopeerida. 90.190.114.172 20. märts 2011, kell 11:06 (EET)

Mina olen küll selle poolt, et täpsustuslehel oleks kõik punased lingid, mille kohta on artikkel ette nähtud. Just nimelt ette nähtud (kindlasti tuleb otsustada, mis on vääriline ja mis mitte), ja pole tähtis, kas artikkel kirjutatakse nädala või aasta pärast. Milleks meil siis üldse punased lingid on. Kuigi Vikipeedia pole otseselt seletussõnastik, on punane link koos seletava lausega täpsustuslehel ka info, mis aitab nii lugejat kui kirjutajat. Adeliine 20. märts 2011, kell 17:30 (EET)

Aga mis me selle lehega siin teeme? Andres 20. märts 2011, kell 18:14 (EET)