Arutelu:Revala

Kat. "Eesti maakonnad" peaks minu meelest jääma praegustele maakondadele. Vastasel korral läheb asi väga segaseks kui tulevad erinevad artiklid "Harjumaa", "Harju maakond" jne. Siim 07:40, 10 juuli 2005 (UTC)

Võiks teha "Eesti muistsed maakonnad" (või midagi sellist) ja see võiks olla maakonna ja ajaloo kat-i all --TarmoK 08:42, 10 juuli 2005 (UTC)

Mida siis teha rajoonide-eelsete maakondadega? Andres 12:39, 10 juuli 2005 (UTC)

Võib ju teha igale haldusjaotusele oma kategooria. Siim 12:48, 10 juuli 2005 (UTC)

Hiljem tuli mõte et selle "muistsete" asemel kasutada "ajalooline", et siis "Eesti ajaloolised maakonnad", niimoodi sobibiks see ka loogiliselt "Eesti ajalugu" ja "Eesti maakonnad" alla --TarmoK 16:56, 10 juuli 2005 (UTC)

Asja arenedes ei ole enam hea, märkasin seal juba mingit rajooni, kõik õige - ajalugu.

Ettepanek - Tuleks ajalooliste perioodide järgi ära jagada. Näiteks -Eesti haldusjaotus- ja selleleal alajaotused - kuni 1200 - 1201-1913 - 1914-1944 - 1945 ja edasi. Seletus- esimene muinas kihel- maakonnad, teine- kirikukihelkondade, läänide, vasallpiirkondade, valdade jms. jaoks, kolmas- esimesest maailmasõjast - saksa aja lõpuni, neljas- tänaseni ja edasi. Ei ole kindel, et nii päris hea on. Seda teemat oleks vaja mõeldaAkra 18. jaanuar 2006, kell 18.52 (UTC)

Minu meelest tuleks selles artiklis Revala juurde pidama jääda. Andres 18. jaanuar 2006, kell 18.54 (UTC)

Ei saanud aru. Kui mõtled Revala alla seda alajaotust, siis ei olnud see nii mõeldud. See oli TarmoK jutu jätkuks kategooriatest.Akra 18. jaanuar 2006, kell 20.00 (UTC)

13. sajandi maakeeles oli vokaalharmoonia, st. oli võimalik kas Revala või Rävälä. Mingisugust Rävalat ei saanud olla, see on pseudoteaduslik moodustis ja tuleks ära koristada.--Nahkhiir 5. mai 2006, kell 09.54 (UTC)

A oled sa ikka 100% kindel, et see vokaalharmoonia oli ja et ta just selline välja nägi... tegelt ju see sinu lause võib-olla, et on igas punktis vale... Vabandan väljenduse pärast... lihtsalt vanad asjad ei ole alati päris selged ja nendes saab peaaegu, et alati kahelda Ahsoous 5. mai 2006, kell 15.00 (UTC

See on pula-jutt.--Nahkhiir 6. mai 2006, kell 08.16 (UTC)

Sellist väljendit nagu "vanaeesti keel" ei ole olemas. Andres 5. mai 2006, kell 13.02 (UTC)

Jah. Ma ei tea õiget terminit. Vahepeal on toimunud keeles hulk muutusi: lõpukadu, käändeid on juurde tulnud, vokaalharmoonia kadunud. Mida 13. sajandil räägiti? Eesti keele 13. sajandi murret? Taivo 5. mai 2006, kell 13.31 (UTC)

Võib ju öelda lihtsalt "13. sajandi eesti keel". Andres 5. mai 2006, kell 14.14 (UTC)

Minu meelest ei puutu see keeleline lõik ültse seda artiklit, seega ei kuulu siia. Mis puutub Revala nime kujusse siis olen igati nõus Ahsousega. Tõde me ei tea ja ilmselt ei saagi kunagi teada. Kuna aga erinevad ajalooallikad kasutavad kõiki neid nimekujusid, siis ei pääse meie ka kuhugi.Akra 5. mai 2006, kell 17.03 (UTC)

Seda, et vokaalharmoonia ja omastava lõpus n oli, teame me kindlalt, sest need tunnused olid olemas ka hilisemal ajal, kui juba olid kirjalikud allikad: piiblitõlked jne. Samuti teame me praeguseks peaaegu hääbunud Põhja- ja Kirde-Eesti murdeid, mis arusaadavalt annavad mingi ettekujutuse, milline võis 13. sajandi maakeel välja näha.--Nahkhiir 6. mai 2006, kell 08.16 (UTC)

Tähendab, jutt käib muidugi Revala keelest, sest maakonniti räägiti ju erinevaid murdeid, mingit üld-eesti keelt nagu praegu, ju ei olnud.--Nahkhiir 6. mai 2006, kell 08.26 (UTC)

eks ta kahjuks nii ole, et selle aja kohta eesti kohta ju kirjalikud allikad sisuliselt puuduvad ja see mis hiljem loodud on nii ehk naa oletused...

kas nimele Ocrielæ pole senini veel eestikeelset vastet leitud? Asi selles, et kui me ei teagi millega tegu üleüldse on... siis kuidas üleüldse saaks selle kohta artiklitki luua... äkki see siiski on võimalik - Ahsoous 5. mai 2006, kell 18.26 (UTC)

Ocrielæ - ei julge päris üheselt väita on või ei ole, Äkki kunagi kuskilt midagi selgub. Täna minul midagi paremat ei ole. Aga maailmas on veel palju baltisaksa jt autorite töid, kust võbolla kunagi mingid seosed ilmnevad.Akra 5. mai 2006, kell 18.52 (UTC)

Tuli meelde "Eesti esiajalugu" annab Ocrielæ kohta mingeid andmeid 406 lk. Ocrielæ vastab hilisemale Jüri kihelkonnale ja siin on üht teis veel.Akra 5. mai 2006, kell 19.01 (UTC)

Ma arvan, et Ocrielæ'le eestikeelse vaste leiutamine ei ole hea mõte. Ocrielæ on taanikeelne nimi. Taani keel hääldub teatavasti kirjapildist tunduvalt erinevalt. Tõele viiks lähemale see, kui küsida taanlastelt, kuidas nad seda nime hääldaks: umbes nii peaks kõlama ka maakeelne kohanimi, mis tänapäeval on kindlasti käibelt kadunud.--Nahkhiir 6. mai 2006, kell 08.16 (UTC)

Jutt ei ole nime leiutamisest sest seda ei ole julgenud teha ka mainitud raamatu autorid. Aga taanlastelt küsimise idee ei ole paha. Võib olla annab midagi.Akra 6. mai 2006, kell 08.30 (UTC)

Ma arvan, et see pole nii lihtne. Tegemist on ju omaaegse eesti kohanimega. Me ei tea kuidas siis maakeelt kõneldi, me ei tea kuidas võõramaalane võis kuuldud nimest aru saada ning me ei tea, milline oli tema võõrapäraste nimede ülesmärkimise oskus ning lisaks on ka taani keel aja jooksul tunduvalt muutunud. Prooviks võiks öelda taanlasele eestikeelse sõna õueaiamaa ja paluda see üles märkida.--Valju 6. mai 2006, kell 08.34 (UTC)

Õige. Seda küll. Aga taani ajaloolased on võib-olla uurinud, kuidas 13. saj. taani keel hääldus ja on ju olemas võrdlemise võimalus: kuidas taanlased kirjutasid teisi eesti kohanimesid.--Nahkhiir 6. mai 2006, kell 08.43 (UTC)

Viisin artikli teemaga mittehaakuva osa välja, seda võib kasutada artiklis Eesti keel, kui vaja:

Et 13. sajandi eesti keeles kehtis veel vokaalharmoonia, siis võidi maakonna nime hääldada kas "Revala" või "Rävälä", kuid mitte "Rävala". Nimevariandi "Rävala" levikut võis soodustada see, et saksa keeles hääldub ä-täht e-na.Akra 12. mai 2006, kell 15.48 (UTC)

Lennart Meri annab "Hõbevalges" ülevaate Revala häälduse kujunemisest keeleteadlase Gustav Musta kohaselt (lk. 379). Selle järgi oleks eesti keelne nimi tegelikult "Rebala", mis läbi skandinaavia (kus polnud b tähte -> kasutati f) ja saksa keele, kus f = v saadi Revala. --Boy 13. august 2006, kell 12:22 (UTC)

Arvan, et see materjal kuulub siiski selle artikli juurde, mitte artikli "Eesti keel" juurde. Muidugi peaks põhjalikum jutt olema Vikisõnaraamatus. Andres 13. august 2006, kell 12:31 (UTC)

"Hõbevalges" seletatakse Ocrielæ (Ocrielae) tähendust nii: (esiteks, see kohanimi esineb ürikuis vaid korra - Taani Hindamisraamatus...sellest ka "mõistatus") "Ocrielae mõistatuse võtmeks on nähtavasti Rebu > Revala täpsustatud tähendusvariandid. Need nagu öeldud ulatuvad rebasest kuni ruuge, rebukollaseni. Keskaegne ladina keel annab selle värvuse vastena sõna ochre. Sõnastik täpsustab: ookerkollane, mäekollane. Ocrielae oleks järelikult Revala ladinakeelne tõlkevaste, millele on lisatud vähendusliide -la omastavas käändes, niisiis "Väikese Revala", "Väikese Revala (juurde kuuluv)"!" Seega pole vist mõtet taanlastelt küsida sisu kohta - tegemist on ladina keelega.--Boy 13. august 2006, kell 17:45 (UTC)

Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang artiklis Kui haldusreformi teostaks Lembitu väidab muu hulgas "...Ocriela või Otsrävala (Raasiku, Rae, Kiili, Saku)...". Päris täpselt kirjeldatud piirkond. Valju 24. märts 2009, kell 09:40 (UTC)

Vokaalharmooniast: kuna e-täht on neutraalne, siis see klapib ä-ga ning taanlaste pandud nimi Revælæ on igati paslik. K.T. 3.08.13.