Arutelu:Raud

Kui raud on levimuselt teine metall, mis on siis esimene? Andres 7. november 2006, kell 21:35 (UTC)

Alumiinium (täpsemalt alumiiniumiühendid).

See puudutab maakoort, eks ole? Mul jäi mulje, et jutt oli levimusest universumis, aga mul pole selle kohta andmeid. Kui aga jutt on Maa koostisest, siis on raud kõige levinum element üldse. Andres 8. november 2006, kell 15:07 (UTC)

Kas siia peaks suunama lehekülg Ferrum või peaks see olema täpsustusleht (Kuressaares on samanimeline kaubamaja)? avjoska 2. mai 2007, kell 16:10 (UTC)

Mina teeks täpsustuslehe --Dj Capricorn 2. mai 2007, kell 19:01 (UTC)

Minu arvates oleks paremini "Vaata ka" osas viida artiklisse Rauaühendid.Geonarva 11. november 2007, kell 18:04 (UTC)

Sellist artiklit meil pole ja pole ka tarvis. Rauaühenditest saab rääkida samas artiklis, nagu ka sulamitest. Sellepärast võtsin lingid ära. Ja kategooriale üldse ei lingita. Andres 12. november 2007, kell 14:23 (UTC)

Muutsin artikli välimuse veidi inimsõbralikumaks... üleüldse seda (põhjendamatut) jupitamist on eestikeelses vikipeedias üleliia. DubZog 27. juuli 2008, kell 21:39 (UTC)

Minu meelest on just ümberpöördult: otsitavat on kergem leida, kui iga teema on erinevas lõigus. Andres 28. juuli 2008, kell 00:15 (UTC)

Raud puu- ja juurviljades

Pohl, Apelsin, Naeris, Punapeet, Porrulauk, Juurseller, Porgand, Brokoli, Rooskapsas, Lehtpeet, Spinat, Aedsalat, Ürtallikkress, Põldvõõrkapsad, Lehtsalatid, Artišokk, Põldoad, Herned, Kikerherned, Mais, Ploom, Õun, Petersell[2]

Raud on vajalik hemoglobiini ja punaste verelibede tootmiseks. Raua puudus tekitab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärritust, nõrgendab vastupanu- ja teutsemis võimet. Raud on vajalik kudede taastamiseks ja aju arenguks ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks, imuunsüsteemis kui kateistes kudedes. Kui rauda on liiga vähe siis võivad tekkida hapniku puudusega nähud.[4]

Kustutatud artiklist Andres 9. jaanuar 2009, kell 07:42 (UTC)

Raua sulamistemperatuuriks märgitakse eri allikates erinevat temperatuuri, isegi eri vikipeediates on lahknevusi. Valju 26. detsember 2011, kell 16:20 (EET)[vasta]

Raud on väga plastne hõbehallikas metall. Tihedus on 7,8 g/cm³, sulamistemperatuur 1539°C (Celsiuse kraadi). Puhas raud sisaldab kuni 0,01% lisandeid. Praktikas kasutatakse pehmet terast, so. tehnilist rauda, mis sisaldab kuni 0,1% lisandeid (C, Mn, Si, S, P jt.), millest on terase valmistamisel raske vabaneda. Raua üheks silmapaistvamaks iseärasuseks on, et tema kristallvõre teatud temperatuurideni kuumutamisel muutub. Toatemperatuuril on raual ruumis tsentreeritud kuupvõre. Niisuguse kristallvõrega rauda nimetatakse α-rauaks (alfa-rauaks) või ferriidiks. Niisugune raua kristallvõre püsib kuumutamisel kuni 910°C-ni. Sellel temperatuuril toimub rauas aatomite ümberrühmitumine ja nad moodustavad tahkudele tsentreeritud kuupvõre. Niisuguse kristallvõrega rauda nimetatakse γ-rauaks (gamma-rauaks). Kui γ-rauda kuumutada temperatuurini 1410°C, siis toimub rauas uuesti aatomite ümberrühmitumine ja γ-võre muutub uuesti α-võreks. See α-võrega raud püsib temperatuuridel ülw 1410°C kuni sulamiseni ja seda nimetatakse δ-rauaks (delta-rauaks). Erinevalt α- ja γ-rauast ei ole δ-raual mingisugust tähtsust tavalise masinaehitusteraste termilise töötlemise teoorias ja praktikas.Tavalistel temperatuuridel on α-raud magnetiline ja säilitab magnetilised omadused kuni temperatuurini 770°C, kus ta need kaotab. γ-raud on mittemagnetiline. Raua jahutamisel kõrgetelt temperatuuridelt muutub ta temperatuuril 770°C uuesti magnetiliseks. Temperatuuri, mille jurues metallid muudavad järsult oma magnetilisi omadusi (muutuvad magnetilistest mittemagnetilisteks ja vastupidi), nimetatakse Curie punktiks. Veel huvitavam ja üsna oluline termilise töötlemise teooria ja praktika seisukohalt on asjaolu, et esineb suur erinevus süsiniku lahustumises α- ja γ-rauas. α-raud lahustab süsinikku (st. moodustab tahke lahuse) niivõrd vähe ja seepärast võib tegelikult öelda, et α-raud ei lahusta süsinikku praktiliselt üldse. γ-raud aga lahustab süsinikku küllalt suurtes kogustes (kuni 2%). Süsiniku erineval lahustuvusel α- ja γ-rauas põhineb peaaegu kogu teraste termiline töötlemine. γ-rauas lahustunud süsiniku aatomid ei asenda raua aatomeid võre sõlmedes. Süsiniku aatomid asetuvad kuhugi raua aatomite vahele. Sobivamaks kohaks on tahkudel tsentreeritud kuupvõres tsenter. Niisugust tahket lahust nimetatakse sisendustüüpi lahuseks. Süsinik, so. teine (pärast rauda) terase ja malmi põhielement, võib nendes sulamites eisneda kahel kujul - kas vabas olekus grafiidina, või keemilises ühendis (FeȝC) ja mida nimetatakse r a ud g a r b i i d i k s või t s e m e n t i i d i k s. Terases ja valgemalmis on kogu süsinik tsementiidis. Hallmalmides ja tempermalmides, samuti ka erilises grafitiseeritud terases esineb osa süsinikku tsementiidis, teine osa grafiidina.

Kustutatud artiklist. --Epp 26. detsember 2011, kell 23:47 (EET)[vasta]

Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem.

II ja III on valents, kas pole? Kui on lisatud lause oksüdatsiooniastmest, siis esimene lause on ülearune, kas pole? Tuleb eristada tavalisi ja ebatavalisi oksüdatsiooniastmeid. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2018, kell 15:09 (EET)[vasta]

fosforisisalduse muutused rauas

Ühe lihtaine sisaldus teises? Siin on midagi valesti. Pikne 6. jaanuar 2024, kell 16:51 (EET)[vasta]

Raud (nagu teisedki keemilised ained) ei ole üldjuhul keemiliselt puhtad. Minu arusaamise järgi on jutt fosfori kui keemilise elemendi sisaldusest keemiliselt ebapuhtas rauas. Ma ei tea, kas on võimalik seda selgemalt väljendada või tuleb leppida sellega, et tähendus selgub kontekstist. --Andres (arutelu) 6. jaanuar 2024, kell 17:07 (EET)[vasta]

Ma oleks arvanud, et söövitamise kontekstis on tegelikult silmas peetud mingisugust fosforipõhist söövitit. Ma arvan, et tuleb selgemini väljenduda või siis see pilt ja pildiallkiri lihtsalt ära jätta. Pikne 6. jaanuar 2024, kell 17:21 (EET)[vasta]

Võtsin pildi välja. --Andres (arutelu) 7. jaanuar 2024, kell 15:51 (EET)[vasta]