Arutelu:Rapla vald (2002)
Tõstsin praegu välja lause:
2002 aasta sügisel Rapla linn ja vald ühinesid, saades sedasi Eesti suurima elanike arvuga vallaks.
Asi selles, et Viimsi valla elanike arv on vähemalt praegu kindlasti suurem.... - Ahsoous 23. jaanuar 2007, kell 14:43 (UTC)
- niisiis, kas keegi oskab öelda, kui palju oli Viimsi ja vahetult liitumise hetkel Rapla vallas elanikke, proovisin neid leida, aga paraku ebaõnnestunult (muidu 2005. aasta liitumise järel on ka Türi vallas rohkem rahvast - Ahsoous 23. jaanuar 2007, kell 20:20 (UTC)
- Eesti statistika andmetel 1. jaanuaril 2003. elas Rapla vallas 9561 in., ja Viimsi vallas 8134 in. Geonarva 23. jaanuar 2007, kell 20:31 (UTC)
- See statistika tundub, et on tegelikult vale... jääb mulje et see on saadud 2000. aasta rahvaloenduse (külad) ja 2003. aasta linnade ja alevite elanike arve kokku lüües... samas see vahe tundub olema piisavalt suur väitmaks seda, et moodustamise hetkel oli Rapla suurim, teine asi on aga see, et kui kaua ta oli suurim... ning leian et kui mainida, et oli suurim, siis peaks näitama ka seda mis ajani ... (aga muide sügis on ka väga kahtlane määratlus - mulle tundub, et liitumise kuupäev on 11. juuli) - Ahsoous 23. jaanuar 2007, kell 20:56 (UTC)
- Ma ei tea, kui täpsed on Eesti statistika andmed. Need on niisugused:
- See statistika tundub, et on tegelikult vale... jääb mulje et see on saadud 2000. aasta rahvaloenduse (külad) ja 2003. aasta linnade ja alevite elanike arve kokku lüües... samas see vahe tundub olema piisavalt suur väitmaks seda, et moodustamise hetkel oli Rapla suurim, teine asi on aga see, et kui kaua ta oli suurim... ning leian et kui mainida, et oli suurim, siis peaks näitama ka seda mis ajani ... (aga muide sügis on ka väga kahtlane määratlus - mulle tundub, et liitumise kuupäev on 11. juuli) - Ahsoous 23. jaanuar 2007, kell 20:56 (UTC)
- Eesti statistika andmetel 1. jaanuaril 2003. elas Rapla vallas 9561 in., ja Viimsi vallas 8134 in. Geonarva 23. jaanuar 2007, kell 20:31 (UTC)
Viimsi vald Rapla vald
2001 8012 3848
2002 8049 3840
2003 8134 9561
2004 8209 9536
2005 8293 9542
2006 8409 9516
Geonarva 24. jaanuar 2007, kell 19:03 (UTC)
- vaata siin on kuskil miski lünk sees ... Viimsi vallas oli 1. aprillil 2005 aastal 11217 elanikku (raamatu Ümber Eesti järgi)... ja kui valla kodulehelt loed siis seal on avalehel öeldud Tänaseks on oma elukoha Viimsi vallas registreerinud 12 591 inimest. üpris kenad vahed arvudes või mitte?? - Ahsoous 24. jaanuar 2007, kell 19:32 (UTC)
- ja veel üks tsitaat Rahvastikuregistri andmetel on ajavahemikul 01.01.2001 – 14.06.2005 Viimsi valla elanike arv kasvanud 5758-st 11 327-ni ... hakkan vist varsti appi karjuma ;) - ~~
- Küsisin sellest vallavalitsust e-posti teel ja ootan vastust. Geonarva 24. jaanuar 2007, kell 20:00 (UTC)
- Vastus on selline:
- Küsisin sellest vallavalitsust e-posti teel ja ootan vastust. Geonarva 24. jaanuar 2007, kell 20:00 (UTC)
- ja veel üks tsitaat Rahvastikuregistri andmetel on ajavahemikul 01.01.2001 – 14.06.2005 Viimsi valla elanike arv kasvanud 5758-st 11 327-ni ... hakkan vist varsti appi karjuma ;) - ~~
Meil on endal ka arusaamatu kus kohast tulevad need elanikearvud statistikaametile. Meie ise lahtume ikka Rahvastikuregistri andmetest ja need arvud on 01.01.2006 seisuga on elanike arv 12 281 ja 01 01.2007 seisuga on elanike arv 13 538. Geonarva 25. jaanuar 2007, kell 16:09 (UTC)
- njah... huvitav, siis kas rahvastikuregistri järgi Rapla vald üleüldse oli vahepeal ka suurim... aga muidu jah ma täna juba küsisin Metsavennalt, et milliseid rahvastikuandmeid tema siin artiklitesse lisab... mulle tundub, et me peaks vist kokku leppima, millisest allikast pärit andmeid meie siin kasutaksime... - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 16:57 (UTC)
- Arvan, et me ei pea kokku leppima, vaid märkima mõlemad andmed. Andres 25. jaanuar 2007, kell 18:13 (UTC)
- võimalik, et seda saaks teha kui keegi hakkab nende rahvastikuandmetega tõsiselt vaeva nägema... ise arvan aga, et infokastis peaks olema siiski ainult üks arv - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 18:28 (UTC)
- Arvan, et me ei pea kokku leppima, vaid märkima mõlemad andmed. Andres 25. jaanuar 2007, kell 18:13 (UTC)
- Selle ühe arvu puhul peaks siis ka selgelt ära näitama, millisel allikal see põhineb. Andres 25. jaanuar 2007, kell 19:40 (UTC)
- täiesti nõus sellega... lihtsalt, et kui need tugineks ühele allikale olgu siis rahvastikuregister, statistikaamet või minugi poolest kasvõi 2000. aasta rahvaloendus piisab ühekordsest mainimisest... ma saan aru, kui vahe oleks paaris protsendis, poleks tegelikult suurt probleemi, aga kui siin antud näite puhul on praeguseks vahe juba üle 50% kasvanud, on need erinevuste põhjused juba ise uurimistvääriv teema... teame ju küll, et on kolme liiki valesid - väikesed valed, suured valed ja statistika, ning siin tuleb antud juhul sisse see teema, et kuidas on need arvud saadud. - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 20:17 (UTC)
- Küsisin sellest ka Statistikaametist. Geonarva 25. jaanuar 2007, kell 20:44 (UTC)
- täiesti nõus sellega... lihtsalt, et kui need tugineks ühele allikale olgu siis rahvastikuregister, statistikaamet või minugi poolest kasvõi 2000. aasta rahvaloendus piisab ühekordsest mainimisest... ma saan aru, kui vahe oleks paaris protsendis, poleks tegelikult suurt probleemi, aga kui siin antud näite puhul on praeguseks vahe juba üle 50% kasvanud, on need erinevuste põhjused juba ise uurimistvääriv teema... teame ju küll, et on kolme liiki valesid - väikesed valed, suured valed ja statistika, ning siin tuleb antud juhul sisse see teema, et kuidas on need arvud saadud. - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 20:17 (UTC)
- Selle ühe arvu puhul peaks siis ka selgelt ära näitama, millisel allikal see põhineb. Andres 25. jaanuar 2007, kell 19:40 (UTC)
- Võib-olla on asi selles, et Statistikaamet ei arvesta rännet ning opereerib vaid loomuliku iibega. Vähemalt riigi tasandil on nii. --Metsavend 25. jaanuar 2007, kell 21:16 (UTC)
- Põhimõtteliselt nii ta ka on. Tsitaat: Rahvaarv Rahvastikustatistika põhineb rahvaloenduste ja registreeritud rahvastikumuutuste — sünni- ja surmajuhtude, abielude ja lahutuste ning elukohavahetuste (rände) andmetel. 2000. aastast on rahvastikuarvestuse aluseks 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed. Alates 2000. aastast ei kasutata rahvastikuarvestuses enam rändeandmeid nende madala kvaliteedi tõttu. Loendustevaheliste aastate rahvaarv on korrigeeritud. Ka kordajad on ümber arvutatud korrigeeritud rahvaarvu alusel. Siin on aga vahe juba perioodi algul (ja hoopis teistpidi) ja üpriski suur selline. - Ahsoous 25. jaanuar 2007, kell 22:08 (UTC)
- Vähemalt tabelisse pole Statistikaameti andmeid sel juhul küll mõtet panna. Andres 26. jaanuar 2007, kell 07:47 (UTC)
- Statistikaameti vastus:
- Vähemalt tabelisse pole Statistikaameti andmeid sel juhul küll mõtet panna. Andres 26. jaanuar 2007, kell 07:47 (UTC)
Rahvastikuregistri ja Statistikaameti rahvaarvude jooksev arvestus toimub erinevatel alustel ja seetõttu on erinev ka rahvaarv. Viimsi valla puhul on rahvaarvude erinevus eriti suur, põhjuseks eelkõige viimastel aastatel valda elama asunud inimeste suur arv.
Satistikaameti avaldatava rahvaarvu aluseks on 2000.a rahvaloenduse andmed, mida täiendatakse igal aastal toimunud sündide ja surmajuhtumite andmetega. Rändeandmeid ei ole me alates 2000. aastast rahvaarvu arvestuses kasutada saanud, sest 2000.a loendus näitas, et elukoha registreerimise andmed rahvastikuregistris ei kajasta rahuldava täpsusega tegelikku rännet. Senised analüüsid ei ole tõestanud elukohaandmete usaldusväärsuse olulist paranemist.
Kuna Viimsi vald on üks kiiremini arenevatest valdadest, kus ka elukoha registreerimine toimub keskmisest märksa aktiivsemalt, siis oleme Viimsi valla rahvaarvu kohta täiendavalt avaldanud andmeid kahes kogumikus "Linnad ja vallad arvudes", 2005, lk.8 - artiklis "Tallinna valgumisest Viimsi valda: äärelinnastumise väljakutsed pealinna lähedasele kohalikule omavalitsusele" (autorid Rivo Noorkõiv ja Veiko Sepp) ja sama nimega kogumikus aastal 2006 on samuti leheküljel 8 artikkel "Rändeandmete kvaliteet ja rändesuundumused Eestis aastatel 2000-2005 (autorid Alis Tammur, Tiit Tammaru, Ene-Margit Tiit), kus on ka Viimsi valla rändesaldo mainitud aastatel (4 442 ). Seega oleks mainitud artikli andmetel Viimsi rahvaarv rännet arvestades 2006.aasta algul 12851, mis on tegelikult isegi suurem, kui sama ajahetke Rahvastikuregistri rahvaarv Viimsi vallas.
See tuleneb asjaolust, et meil ei ole võimalik kõrvutada rahvastikuregistri andmetega 2000. a rahavaloenduse andmeid isiku tasandil ning rände arvestamise korral kajastub osa inimesi rahvaarvus topelt. Viimastel aastatel on tänu 2005.a jõustunud elukoha registreerimise kohustusele, elukoha registreerimine mõnevõrra aktiivsem ning sageli registreeritakse tagantjärele juba varem toimunud ränne. Kui inimene elas Viimsi vallas juba 2000.a loenduse ajal, kuid registreerib end ametlikult alles nüüd, on ta meie arvestuses Viimsi valla elanik, kuid rahvastikuregistrist saame rändeandmed, mille järgi inimene on just Viimsisse elama asunud. Kui me saaks kõrvutada inimese elukoha andmed 2000. a loendusel ja rahvastikuregistrist saadavad rändeandmed, siis oleks võimalik tuvastada, kas inimene on tõesti Viimsi valda saabunud või on ta meie andmetel seal juba olemas ning registreeritud rännet ei tohiks statistikas arvestada. Kuna juriidiliste vastuolude tõttu ei ole Statistikaametil luba 2000. a loenduse isikustatud andmeid kasutada, siis rände arvestamise puhul ei ole võimalik inimeste topeltarvestamist vältida.
Viimsi valla põhjal võiks arvata, et rändega arvestades tuleks Statistikaameti arvestatud rahvaarv õigem kui rändega mitte arvestades. Paraku ei ei see nii kõigis valdades, sest elukoha registreerimine ei toimu igal pool nii korrektselt, Viimsi vald on pigem erand. Samuti ei ole inimeste topeltarvestamine Viimsi puhul kuigi tõsine probleem, sest 2000. a loenduse ja rahvastikuregistri sama hetke rahvaarvu erinevus on väike (Viimsis oli ka 2000. a valdav osa elanikest elukoha registreerinud), mistõttu viga ei tule suur. Sama ei saa kahjuks öelda enamuse teiste omavalitsuste kohta. Eriti suured probleemid on Tallinna ja Tartu puhul, kus loenduse andmetel palju rohkem rahvast elas, kui rahvastikuregistris kirjas. Viimsis ei ole probleemiks ka elanike lahkumine nagu paljudes teistes valdades, kus inimesed lahkuvad sealt, kuid ei registreeri oma uut elukohta.
Loodan, et saite ülevaate, milles rahvaarvu arvestuse probleemid seisnevad. Kahjuks ei olegi võimalik öelda et üks rahvaarv rahvaarv on õigem kui teine, sest nagu näha, on mõlemal omad puudused. Rahvusvaheliselt aktsepteeritakse riiklikku statistikat, st seda mida avaldab Statistikaamet, sest selle puhul on vähemalt täpselt teada, mida see sisaldab ning mis on puudu.
Geonarva 26. jaanuar 2007, kell 17:21 (UTC)
elanikke = 9516 (seisuga 1.01.2006)|
Andres 29. august 2009, kell 06:56 (UTC)