Arutelu:Rakett

Prioriteedi võib anda kas ilutulestikuga seonduvale mõistele või täpsustuslehele. Kui konsensus on saavutatud, tuleb lingid korda teha--Bioneer1 (arutelu) 30. juuli 2012, kell 11:12 (EEST)

Minu meelest peaks täpsustuslehe kõigepealt valmis tegema. Andres (arutelu) 31. juuli 2012, kell 16:34 (EEST)

Arvan, et rakett peaks suunduma täpsustuslehele, sest ükski peamistest tähendustest pole domineeriv. Cumbril (arutelu) 17. juuni 2013, kell 01:53 (EEST)

---

Kas lõhkelaenguid kohaletoimetavad raketid kuuluvad ka siia? Kui ei, siis link Raketi juhtimine pole vist õiges kohas.

Täpsustusleht on praegu olemas, aga seal pole neid asju, mida meil tarvis on. Andres (arutelu) 30. mai 2013, kell 08:57 (EEST)

Mulle tundus, et kuuluvad. Siin räägitakse nt ballistilisest raketist. Aga mõni sõjanduse asjatundja võiks selgust luua. --Epp 30. mai 2013, kell 09:05 (EEST)

Minu meelest läks artikli definitsioon 17.10 muudatusega halvemaks. Lendkeha? Energia ei sõltu maa atmosfäärist? Miks itaalia keel asjasse puutub? Peale selle punktuatsioonivead. Taavi (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 07:25 (EEST)

See uus definitsioon valgub liiga üldiseks. Ma arvan, et ei peaks püüdma siin artiklis kõiki rakette - hiina ajaloolisi ilutulestikurakette ja kaasaegseid kande- ja sõjarakette proovima ühe definitsiooni alla haarata. Las see artikkel jääb viimastele. Soovin taastada eelmise versiooni. Taavi (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 08:23 (EEST)

Entsüklopeedias peabki definitsioon märksõna laiemalt haarama, varasem sõnastus pidas silmas justkui ainult kanderakette. Uut sõnastust sai veidi kohandatud - raketi kütuse põlemine ei sõltu atmosfääris olevas hapnikust. Itaalia keel ei puutu tõesti raketiasjandusse, kuid mõiste 'rakett' on levinud sellest keelest, seda pole paha teada.

Paku 'lendkeha' asemele siis parem väljend, kuid mitte nii, et rakett on rakett või, et kui on rakettmootoriga, siis on rakett. Tahkekütusega raketil pole ju tegelikult mootorit, on düüs. Näiteks inglise keeles on vaste tegelikult hea - missile. Rakett tegelikul ju ei lenda, kuid eesti keeles on nii kujunenud, et lendab. Atmosfääri pole raketile üldsegi vaja. Siinseid eespool olevaid soovitusi ju praegune sõnastus toetab, või ei? Kasutaja : Koduparandaja, 18. oktoober 2014, kell 9:08 (EEST)

Mootorit võib ka laiemas tähenduses mõista (ladina keeles: liigutaja). Inglise vikis räägitakse näiteks kuidas William Congreve leiutas 1801. aastal uue raketimootori. Taavi (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 07:56 (EEST)

On ju muid allikaid ka peale EE ja tehnikaleksikoni.

Alguses mainitakse gaasijuga, aga footonrakett, mida hiljem mainitakse, ei kasuta gaasijuga.

Kütuse põlemine ei sõltu õhutakistusest, nii palju kui mina aru saan.

Itaalia sõna on siin päritolu märkimiseks, aga see sõna ei ole laenatud otse itaalia keelest. Pealegi jääb praegu mulje, et tegu on lihtsalt vastega itaalia keeles. Andres (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 09:14 (EEST)

Inglise vikis on eraldi artiklid rakett (relv), rakett (ilutulestik) ja rakett kui sõiduk. Lisaks on raketi täpsustuslehekülg. Meil peaks olema ka nii. Kui siis on vajalik üldine definitsioon, mis kõike haarab, kuhugi panna, siis see läheks täpsustuslehele. Taavi (arutelu) 18. oktoober 2014, kell 10:24 (EEST)

Minu meelest küll võiks olla artikkel raketi kohta üldiselt. Ja eraldi artiklid raketitüüpide ja rakenduste jm kohta. --Epp 18. oktoober 2014, kell 17:34 (EEST)

Nojah, ilmselt võiks olla raketi kohta üldiselt. Kuid kõike ei peaks püüdma definitsiooni alla mahutada. Saturn V ja need ilutulestikuraketid, mida jõulude eel Selverist osta saab, on üsna erinevad asjad. Taavi (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 07:07 (EEST)

Miks neid ühe definitsiooni alla ei saa mahutada?

Nendele on iseloomulik, et nad kasutavad liikumiseks reaktiivjõudu ja reaktiivjõud tekitatakse väliskeskkonna abita. Kas see ei ole õige? Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 11:53 (EEST)

Jah. Kuid selle definitsiooni alla saab veel asju panna. Püssist laskmisel võib see tagasilöögi tõttu käest minema lennata. See kasutab ka liikumiseks reaktiivjõudu, mis tekitatakse väliskeskkonna abita. Lendab, tähendab on lendkeha. Taavi (arutelu) 25. oktoober 2014, kell 20:30 (EEST)

Oota, aga püssikuulis endas ei ole reaktiivjõu allikat. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST)

Ma pidasin silmas seda, et kui püssi toru otse maa poole suunata ja päästikule vajutada, siis püss lendab reaktiivjõu mõjul ülespoole. Nagu rakett. Aga me ei loe püssi selle pärast raketiks. Taavi (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 00:40 (EEST)

No mina saan ikka nii aru, et rakett on ainult selline seadeldis, mis liigub tänu sisemisele kütuse plahvatuslikule põlemisele ja põlemisel tekkiva gaasi suunatud liikumisele. See, mis otstarbel seda kasutatakse või kas kasulik koorem on talle külge ehitatud või nt puudub üldse, ei mängi tööpõhimõtte seisukohalt mingit rolli. Ja arvan, et see mehhanism peab olema teadlikult konstrueeritud, mitte (soovimatu) kõrvalsaadus. --Epp 26. oktoober 2014, kell 05:38 (EET)

See määratlus jätab footonraketi välja – selle puhul ei toimu põlemist, vaid on footonite suunatud juga. Esimesed kolm lauset sobivad ka püssi kohta. Samuti arvan, et definitsioon peab rääkima otstarbest, isegi kui see tähendab peaotstarvete üles lugemist. (Sinna ei saa sisse kirjutada, et see mehhanism peab olema teadlikult konstrueeritud). Veel: kanderaketid, nagu Falcon 9 või Atlas V, on tavaliselt mitmest astmest koosnevad seadeldised; kogu selle komplekti kohta öeldakse rakett. Iga aste on tööpõhimõtte kohaselt ka rakett. Taavi (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 07:43 (EET)

Minu meelest ei ole raketi puhul otstarve oluline. See, et püss osutub raketiks, minu meelest ei loe. Selle kohta võib ju öelda, et mõnel juhul püss liigub raketina. Et footonrakett sisse arvata, tuleb loobuda reaktiivjõu allika täpsustamisest. Ka mitmeastmeline rakett on rakett, nagu astmelinegi. Andres (arutelu) 26. oktoober 2014, kell 08:01 (EET)