Arutelu:Rahu sild

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas see silla nimi (Võidu sild) on tänane ametlik nimi või rahvasuus kasutatav nimi? Minu meelest on see silla endine nimi. --Hirvelaid 12. veebruar 2012, kell 09:09 (EET)[vasta]

Arvasin, et muudeti ära, aga tuleb välja, et ka täna on selline silla ametlik nimi. --Hirvelaid 18. veebruar 2012, kell 08:57 (EET)[vasta]

Väidetavalt ehitati Võidu sild insener Eugen Haameri juhendamisel. ("Ta töötas ka Tallinnas, Saksamaal, Valga Teedevalitsuses ja 1952 oli ta Tartu Teedevalitsuse peainsener. Tema juhendamisel ehitati Tartus Võidu sild ja Luunja sild." 1) Aga kes oli arhitekt ja kas ehitas siis Tartu Teedevalitsus või mingi muu asutus, praegu internetist ei leia. Peaks välja selgitama.

Valmimisaasta[muuda lähteteksti]

"1999. aastal ilmunud teatmeteoses «Eesti arhitektuur» on Hubert Matve esitanud Tartu Võidu silla kohta selliseid andmeid: Võidu silda üle Emajõe Riia tänava jätkuna ehitati aastail 1954–1956 Lengiprokom­munstroi projekti järgi. ... Miks tuleb otsida Võidu silla kohta käivaid andmeid teatmeteosest? Sest 1956. ega 1957. aasta kohalik ajaleht ei avalda võimsa raudbetoonsilla avamisest konkreetset teadet ega kirjeldust."[1] Tuleks lisada.

Raamatukeses "Tartu: juht ja teatmik 1963" (Tartu Linna TSN Täitevkomitee Kultuuriosakond 1963) peatükis "Sillad" kirjutas kunstiloolane Õie Utter lk 115: "Riia tänava kujundamisega üheks linna magistraaliks otsustati uus sild ehitada turuhoone juurde Riia tänava kohale. Uus, grandioosne raudbetoonsild valmis 1957. a." Arhitekti ei mainita, nime sillal siis veel ei olnud. (Kaarsilda, muide, nimetatakse lihtsalt "jalakäijate sild".) Võiks ju arvata, et kuue aasta taguse sündmuse dateerimisel ei eksitud, ehkki päris 100% kindlust see ei anna. - 1956. aasta detsembri Edasis on küll mainitud, et parteikoosolekus tõstatas keegi seltsimees küsimuse, miks läks sillaehitus kaks korda kallimaks ning miks tehtid sinna neli täiesti mõttetut obeliski, mis neelasid veel pool miljonit rubla. (Obeliskid nähtavasti kunstiajaloolastele ikka mõjusid, mis muud grandioossust sealt nii väga leida on.) Aga see pole veel tõendus, et sild oleks vastu võetud ja ekspluatatsiooni antud.

Sirje Mets "Tartu: Reisijuht". Tallinn: Perioodika, 1986, lk 6: "1957 - Valmib raudbetoonist Võidu sild üle Emajõe". (Kaarsilda nimetatakse samas suurtähega Jalakäijate sillaks.)

24. detsembrist 1956 pärineb tehnilise ülevaatuse akt, milles komisjon eesotsas Arnold Matteusega fikseeris 21 pooleliolevat tööd ja 11 defekti, kuid arvas, et silda võib ekspluateerida. On väheusutav, et kõik need tööd jõuti 7 päevaga valmis. Akt muidugi ei tõesta, et silda vähemalt formaalselt juba 1956. aastal ekspluatatsiooni ei antud, kuid see on üsna kahtlane. Nii et tõenäoliselt on Utteril ja Metsal õigus ning sild valmis ja võeti kasutusse tõepoolest alles 1957.

Ehitustööde otsene algusaeg on samuti ähmane: eeltööd hõlmasid jõe kaardistamist, tuukriuuringuid jms, tööde päevikus on kuupäevad valdavalt aastaarvudeta. Tööprotsess algas ametlikult ENSV Ministrite Nõukogu määruse ja projekti peainseneri käsikirjalise tugevusarvutusega 1952. aastast. Tuleb veel natuke uurida.


Võidu silla ehitas vesirajatistele spetsialiseerunud riigiasutus Lengiprokommunstroi (Leningradi hüdrokommunaalehitustrust, Leningradi Ülikooli allasutus). Ehitusel osales Sillaehitustrusti nr 5 sillaehitusrong nr 607; ehituse algus venis, kuna rong tuli tuua Pärnust. Silla teetööd tegi Tartu Remondikontor insener Eugen Haameri juhendamisel. Projekti peainsener oli R. Rosen, kes on projekteerinud sildu ja viadukte ka mujale Sankt-Peterburgist Irkutskini, silla projekteerija oli Zaitsev. Võidu silla täpne valmimisaeg on vaieldav - põhilises oli sild valmis juba 1956. aasta lõpus, kuid linnaarhitekt Arnold Matteuse juhitud komisjoni ülevaatusakt 24. detsembrist 1956 fikseeris 21 punkti tegemata töid ja 11 punkti defekte. Komisjon lubas silla siiski ekspluatatsiooni, tunnistades silla konstruktsiooni eeskujulikuks ja teostuse rahuldavaks.

See lisati eile. Kust see võetud on? Kui palju sellest tõele vastab? Lengiprokommunstroi (Ленинградский государственный республиканский проектный институт "Ленгипрокоммунстрой" Министерства жилищно-коммунального хозяйства РСФСР) oli Vene NFSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi alluvuses olnud projekteerimisinstituut Leningradis ja ei saanud ehitamisega tegeleda. See ei olnud Leningradi hüdrokommunaalehitustrust, ei olnud vesirajatistele spetsialiseerunud ja ei olnud Leningradi Ülikooli allasutus. 2001:7D0:87E2:7780:6DD6:F3D1:BC99:EAC 30. juuni 2016, kell 16:05 (EEST)[vasta]
Info pärineb silla ehitusdokumentatsioonist Tartu linnavalitsuse arhiivis. Põhimõtteliselt võiks kõike fotodega tõestada, ent projektid on Eestis autoriõigusega kaitstud, nii et Vikipeediasse neid pilte laadida ei saa. Aga sina mine arhiivi, võta toimikud välja, hüppa neil üles-alla ja karju: "Ei olnud nii, ei olnud!" --82.131.109.201 29. november 2016, kell 13:13 (EET)[vasta]
Õige kuju peaks olema Lengipro-kommunstroi, ja gipro pole kindlasti gidro, mis oleks hüdro. See on Головной институт по проектированию. Ehk siis projekteerimispeainstituut. Ja tegi see tõepoolest vaid projekte. Ehitusega tegelesid erinevate numbritega sillaehitustrustid. Leningradi oma, millega projekteerimisbüroo koostööd tegi, oli nr. 6, aga nr. 5 oli otse loomulikult ka olemas. - Melilac (arutelu) 15. märts 2020, kell 11:53 (EET).[vasta]
Silla projekteerijaks oli ikkagi Leningradi projekteerimisinstituut Lengiprokommunstroi ja silla ehitas sillaehitusrong nr. 807, mitte 607. -Karljohan29 (arutelu) 2. juuli 2020, kell 17:56 (EEST)[vasta]
Ma ei mäleta, kas selle teksti võisin lisada mina või lisas keegi teine minu teksti, igatahes minu tekst ilmselt. Kõik on täpne, ise töötasin Tartu linnaarhiivis, kui pidin Tartu linna pressiesindajana koostama teksti Võidu silla kõrvale plate peale.
Tegelikult tahaksin teada, kas kuskil on ka näha, et keegi oleks seda uut nime ka kasutanud - väljaspool linna ametlikke dokumente ja sõnavõtte. --2001:1530:1012:2BFC:5C90:D246:890F:7753 23. jaanuar 2024, kell 19:45 (EET)[vasta]