Arutelu:Raadiovastuvõtja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ei ole päris õige definitsioon. Kas kosmosest saabuv raadiokiirgus klassifitseerub raadiosaatena? Või raadio teel juhitava mudelauto signaal? --Jaan513 3. aprill 2008, kell 08:08 (UTC)

Koukisin ta välja edasipääsuta artiklitest. Peaks ta korda tegema.Akra 3. aprill 2008, kell 08:23 (UTC)

Kirjutasin uue alguse inglise viki järgi. Vajab toimetamist. --Jaan513 3. aprill 2008, kell 12:03 (UTC)
Vaata ka üle, veidi muutsin. Tahaks nagu midagi veel.Akra 3. aprill 2008, kell 12:28 (UTC)
Panin lühema definitsiooni ja muutsin veel sisu. --Jaan513 3. aprill 2008, kell 12:50 (UTC)

Lc circuit.svg

Raadiovastuvõtja võtab antennilt vastu selle vastuvõtja jaoks ettenähtud sagedusega signaale. <br=claer all> Antenn on kondensaatorikatte, ta ei saa vastu võtta signaali <br=claer all> 90.191.190.76 29. november 2008, kell 15:03 (UTC)


Mall:Allikas? (kommentaar sees).

Niisuguseid sju ei panda artiklisse. Kui on midagi arusaamatut siis selleks on arutelu lehekülg.Akra 29. november 2008, kell 17:00 (UTC)
Nüüd asja sisust. (kuna antennil elektroonid pööravad induktori poole90.191.190.76 selgitus) siis elektronid läbi antenni, st antenni poolt vastuvõetuna, sisenevad raadios olevatesse elektroonika kontuuridesse. Nii et esmane signaal lähtub siiski antennist. Mis puutub sagedusse siis vastavalt antenni ja vastukaalude pikkusele sõltub vastuvõttu ja saate efektiivsus. Seda eriti lühilainealadel. Selge see, et antenn on raadjoseadme esimese kontuuriga seotud element mille kaudu tuleb signaal vastuvõtjasse ja lähtub signaal saatjast eetrisse.Akra 29. november 2008, kell 17:00 (UTC)
Magnetjooned tekketavad ainult induktoril, see on nagu magnetjuhina trafo, seetõttu antenni pikusele sõltub ainult mahtuvus; mille sõltuvus on 90.191.190.76 29. november 2008, kell 22:23 (UTC)
Sa oled mõned targad valemid küll selgeks saanud ja midagi tead ka, kuid asja olemust pole sa selgeks saanud. Ja kõigi asjade nimi ei ole induktor. Kas sa tahad öelda, et raadjosignaali ei võeta vastu raadio küljes oleva või eraldi raadjo külge lülitatava antenniga. Akra 30. november 2008, kell 14:30 (UTC)
Flux leakage.png
Basic Inductor with B-field.svg
Kuidas kondensaatorikatte võib võtta magneetjoone??? Uus füüsikaseadus? Lisaantenniga võiks ainult sagedust reguleerida resonanstsi lähiväärtust; kui aga metalljuhe ei kuju ennast induktori, siis ta ei saa genereerida või võtta magneetlaineid. Trafo väljundis ka kasutatakse induktorit aga mitte kondensaatorit. Aga teie teooria järgi võiks ühendada kahe kondesaatorit magneetjuhega ja see hakkab pinget muutma.

90.191.190.76 1. detsember 2008, kell 19:28 (UTC)

Loe natuke raadjuvastuvõtjate sisendastmetest, neid on laias laastus kolm tüüpi. Uusi seadusi üritad antud juhl teha olemasolevate seaduste vales kohas rakendamisega pigem ise. Antenn ei ole kondensaator, ega kondensaatorikatte, nagu väidad vaid esimese sisendkontuuri mähise pikendus, mida võidakse ühel (kahel juhul ühendatakse otse kontuuriga, vahel ka kontuuri keskväljaviigule) juhul nimenlt nõrgema sidestuse saamiseks ühendada ka üle kondensaatori.Akra 2. detsember 2008, kell 07:51 (UTC)
Küsin uuesti kuna ei vastanud. Kas Sa tahad öelda, et raadjosignaali ei võeta vastu raadio küljes oleva või eraldi raadjo külge lülitatava antenniga?Akra 2. detsember 2008, kell 07:51 (UTC)
Galena.png
Ratio detector.png

Vastan veelkord: eraldi raadio külge lülitatava antenniga võiks ainult reguleerida sagedust resonanstsi lähiväärtuseni, kuna antennis tekitav magneetjooned on nii lühedad et nendega ei saa signaali võtta. 90.191.190.76 2. detsember 2008, kell 09:22 (UTC)

Mis puutub see antud artikli sõnastusse ja sinu poolt vaidlustatud lausesse (vaata oma esimest kirjutist), mis on selles lauses konkreetselt sinuarvates vale. Jutt ei käi selles lauses mitte antenni vastavuses mingile sagedusele, vaid jutt on vastuvõtja sagedusribast ehk teisisõnu milliseid lainealasid on antud vastuvõtja võimeline vastu võtma.Akra 2. detsember 2008, kell 16:33 (UTC)

Minu arvares paremini on see: Raadiovastuvõtja võtab võnkringis asuv induktorilt vastu selle vastuvõtja jaoks ettenähtud resonantsi korral signaale. 90.191.190.76 2. detsember 2008, kell 19:11 (UTC)
Soovitan kõigepealt endale selgeks teha sõna induktor (siin ainult üks tähendus vaata ka mujalt) tähendus eesti keeles.Akra 2. detsember 2008, kell 19:19 (UTC)
Joonisel (üleval) olevat pooli (mähist)nimetatakse induktiivpooliks, mitte induktoriks. Akra 2. detsember 2008, kell 19:49 (UTC)
Resonance.PNG
Siin on kirjutamata midagi resonantsist (kui toimub 2 sageduse määramine), kuna see on väga tähtis sellel artiklil. Siin tuleb lisada palju magneettoimest, tülimist ([1]), Faradeivõrgust ([2]) ja impulsse genereerimist ([3]). Üks lause Raadiovastuvõtja võtab antennilt vastu selle vastuvõtja jaoks ettenähtud sagedusega signaale. tekkeb rohkem küsimusi, seetõttu tuleb seletada lainedest ja - sõltuvusest 90.191.190.76 2. detsember 2008, kell 21:37 (UTC)
See, et artiklit tuleb täiendad on igati õige ja vajalik, kuid asju tuleb nimetada täiendades õigete nimedega (nimetustega), arusaadavalt ja üheseltmõistetavalt lahti kirjutades. Alustades dedektorvastuvõtjast ja lõpetades superheterodüünidega.Akra 3. detsember 2008, kell 18:50 (UTC)

Krapp[muuda lähteteksti]

Artikli Sakla ühest alamsektsioonist:

krapp ehk kolmekanaliline raadio-translatsiooni vastuvõtja. Saaremaal oli [Johannes Käbini eluajal] krapist tavaliselt võimalik kuulata Eesti Raadio eestikeelset programmi.