Arutelu:Rämpspost
Võib-olla oleks parem pealkiri "Spämm", sest rämpspostiks võidakse nimetada ka tavalisse postkasti saabuvat pahna. Andres 9. jaanuar 2007, kell 08:02 (UTC)
- Ka intervikides pole vastavused täpsed. Andres 10. oktoober 2009, kell 07:16 (UTC)
ÕS2006 ei tunne kahjuks tavakeeles tavalist väljendit spämm...
Õnneks tunneb seda vallaste: http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=588
suwa 10. oktoober 2009, kell 13:29 (UTC)
“Rämpspost” on muidugi laiem kui kindlas tähenduses ja kindla valdkonnaga seostud “spämm”. Minu arvates on “spämm” juba niivõrd läbi löönud, et seda võiks kasutada küll. Suwa osutus e-teatmikule tundub asjakohasena. Tehnoloogia vallas tehakse pidevalt mugandusi. Ja ajakirjanduses kasutatakse seda sõna ka pidevalt. Ma küll ei kujutle, et keegi hakkaks siin Vikipeedias otsima artiklit “Rämpspost”. Järgnevalt mõned osutused.
1 spämm -- V. Hanson, A. Tavast. Arvutikasutaja sõnastik spam 1 (< spiced ham) (=ECP) 2 (=excessive cross posting) (=EMP) (=excessive multiple posting) (=UCE) (=unsolicited commercial e-mail) prügi, rämps, spämm ● paljudele adressaatidele või uudisegruppidele korraga saadetud soovimatu materjal
2 Eesti keele Instituut. Keelenõuanne. Tulemused keelenõuvakast: Sõna rämpspost on kirjakeelne, spämm on argikeelne.
3 Tasub vaadata! > Maire Raadik. Tsitaatsõnad [1] Seal on muuseas kirjas: “Kui mingit teise keele sõna on tarvis ikka väga sageli kasutada, on mõnigi kord otstarbekam ta mugandada - nii tekivad võõrsõnad. Erinevalt tsitaatsõnadest kirjutatakse võõrsõnu häälduspäraselt, st enam-vähem selle lähedaselt ja kokkuleppeliste mugandustega, kuidas neid lähtekeeles hääldatakse. Näiteks: bisnis (ingl business), meilima (ingl mail). Peale selle ei kasutata võõrsõnades (erinevalt tsitaatsõnadest) võõrtähti nagu c, q, w, x, y. Seetõttu on browser'ist eesti keeles saanud brauser, scanner'ist skanner ja petanque'ist petank. Osa sõnu sobib eesti keelde küll ka ilma et neid miskitpidi kohendama peaks, nt inglise link ja server. Praktilise elu seisukohalt on oluline see, et erinevalt tsitaatsõnadest (mis on n-ö võõrkehad) ei pea võõrsõnu (mis on juba mugandatud) ülejäänud tekstist eristama - ei kaldkirjaga ega muud moodi. Seega, kui me ei pea tsitaatsõna otstarbekaks (nt: maitsestab curry'ga), võime tast teha võõrsõna (maitsestab karriga).” --Reinvald 29. mai 2010, kell 17:26 (EEST)
Võeti välja: Ain-Villu Parvet, Roosa Elevant, HansaNet OÜ ja Mikare Baltic OÜ. Ma ei ole muidugi üldse kindel, kas need peaks siin olema.--Morel 9. veebruar 2012, kell 23:58 (EET)
- Milliseid toendeid vajad? Mina votaks Mikare valja kuid HansaNet on pidev spammer, Ain-Villu Parvet pidas sp2mmikontorit, Roosa Elevant on erakordselt suur sp2mmer ja siiani aktiivne.
Tonusamuel 10. veebruar 2012, kell 11:32 (EET)
- On vaja tõendeid, millele saab viidata. Kas või artikleid ajakirjanduses, kus räägitakse sellest, et need firmad on spämmiga tegelenud. Ei piisa sellest, et Sina tead ja paned kirja. Vikipeedia ei esita oma tegijate _arvamusi_.--Morel 10. veebruar 2012, kell 13:16 (EET)
Tegelen selle osa korrastamisega n2dalavahetusel korralikult. Ma olen seda materjali omal kogunud aastaid ning info rohkus on suurem probleem kui selle puudumine. Tonusamuel 10. veebruar 2012, kell 16:12 (EET)
Teaduslikkuse maik[muuda lähteteksti]
Minu meelest ei saa teha sellistest artiklitest ühiskondliku mõjutamise vahendit. Kuigi spämm on ebameeldiv, siis spämmijate register kuulub kuskile mujale. Siin peaks minu arvates kajastama põhimõtteliselt olulisi asju/verstaposte, asju kategooriast "esimene Eestis" vms. Pigem võiks käsitleda spämmi ajalugu läbi statistika ja spämmimismeetodite kui läbi isikute. Natuke suurem ajaline distants sündmustega aitaks ilmselt samuti kaasa. --90.191.166.161 15. veebruar 2012, kell 08:42 (EET)
- Olen nõus. Lisaks ei vääri need suuremad spämmijad mu meelest eraldi artikleid, sest see promob neid tegelikult veel rohkem, pealegi pole nad tegelikult nii tähelepanuväärsed.--Morel 15. veebruar 2012, kell 10:31 (EET)
kohtulahendeid[muuda lähteteksti]
ühe leidsin, ehk kaevates leitakse veel:
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK%2F3-1-1-85-08&print=1 Kohtuasja number 3-1-1-85-08 Otsuse kuupäev 25. veebruar 2009 Kohtuasi Kriminaalasi süüdistuses KarS § 207 järgi
Omamata luba maavalitsuse arvutivõrgu kasutamiseks, analüüsis ajavahemikul 4.-14. novembrini 2005 oma koduarvutist arvutivõrgu turvalisust selleks spetsiaalselt mõeldud programmiga Nessus ja sai interneti kaudu läbi tulemüüri ligipääsu maavalitsuse arvutivõrku, saatis maavalitsuse e-posti aadressile 2-sekundilise intervalliga elektronkirju, mille tulemusena ummistusid maavalitsuse töötajate kirjakastid, kokku saatis maavalitsuse e-posti aadressidele 1039 laviinkirja, millest 986 kirjale oli lisatud manus, tegevuse tagajärjel ei jõudnud töötajateni tööalaselt vajalik informatsioon ja puudus võimalus elektronkirjade saatmiseks, mis häiris tööd ja põhjustas olulise materiaalse kahju summas 31 633.52 krooni, lisaks tekitas süüdistatav moraalset kahju summas 50 000 krooni, kuna vähenes maavalitsuse autoriteet riigiasutuste, omavalitsuste ja teiste asutuste ning kodanike ees.
see on siis suvaline väljavõte.
suwa 18. veebruar 2012, kell 17:14 (EET)
Siit võeti üks viitamata nimi ära; ma arvan, et tuleks ka teised ära võtta, kui viiteid ei panda. --Epp 4. juuli 2013, kell 03:32 (EEST)
Minu meelest on need spämmijate nimekirjad kahtlased. Andres (arutelu) 20. detsember 2017, kell 21:10 (EET)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://www.pcauthority.com.au/News/129204,top-10-worst-chief-executives.aspx
- In EstDomains on 2013-06-24 10:49:28, 403 Forbidden
- In Rove Digital on 2013-06-24 13:16:34, 403 Forbidden
- In Rove Digital on 2013-07-06 22:58:48, 403 Forbidden