Arutelu:Priiuse põlistumise päev

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Siia ei tule linke. --Epp 7. märts 2013, kell 20:49 (EET)[vasta]

Põlistamine või põlistumine[muuda lähteteksti]

Mind huvitaks küll, milliste nüansside tõttu tuleb kasutada põlistumist põlistamisele? Stiil parem? Ajavorm? EKSS ütleb, et need kaks sõna on samaväärsed. --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 10:45 (EET).[vasta]

EKSSi järgi need mu meelest pole samaväärsed (märka semikoolonit), ka keeleloogiliselt mitte. Sõna "põlistus" tõesti võib tähendada nii kausatiivset (s.t põlistamine, subjekt kui tegija põlistab) kui ka refleksiivset (s.t põlistumine, subjekti kui tegija peal toimub) vormi. Variante siis kaks: "priiuse jäädvustamise päev" (kausatiiv) vs "priiuse jäädvustumise päev" (refleksiiv). Refleksiivis variant on ilmselt ainuõige--Bioneer1 (arutelu) 29. märts 2013, kell 20:27 (EET)[vasta]

Minu meelest põlistamine ja põlistumine peavadki samaväärsed olema, sest need on erineva tähendusega. Keegi ju ei põlistanud seda priiust 27. märtsil, see põlistus ju. Ave Maria (arutelu) 29. märts 2013, kell 20:51 (EET)[vasta]

Võimalik tulevane tähtpäev[muuda lähteteksti]

Trivimi Velliste arvutas, et 30. novembril 2021 saaks olema kuupäev, mil alates 11.11.1918 on Eesti olnud kokku vaba kauem kui okupatsiooniaeg, mis algas 17.06.1940.[1][2] -Mardus (arutelu) 16. september 2014, kell 16:22 (EEST)[vasta]

  1. Urmas Saar (24. aprill 2013). "Pärnu kaitseliitlased valvasid jüriöö tuld kolmanda öötunnini". Maalehe blogi. Vaadatud 16. septembril 2014.
  2. Trivimi Velliste (25. jaanuar 2013). "Eesti aeg kestis ühtekokku 7890 päeva". Maaleht. Vaadatud 16. septembril 2014.